LATYN ÁLIPBII — QAZAQ TILINIŃ JAŃA KÓKJIEGI

0
147

Elbasy «Bolaśaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqalasynda qazaq tilin latyn álipbıine aýystyrý qajettigin atap kórsetken bolatyn. Al jýyrda Memleket basśysy qazaq tilin latyn grafıkasyna kezeń-kezeńmen jáne júıeli túrde kóśirý týraly Jarlyqqa qol qoıdy. Jaqynda osy másele boıynśa oblys ákimi Berdibek Saparbaev úlken jıyn ótkizip, kóptegen máseleler ortaǵa salyndy.

Seısenbi kúni bizdiń redakıyamyzda latyn álipbıine kóśý máselesin talqylaýǵa arnalǵan dóńgelek ústel ótti.

Basqosýǵa oblystyq tilderdi damytý basqarmasynyń basśysy Gúlaıym Tólebaeva,

Qazaqstan Respýblıkasy «Beıbitśilik jáne kelisim» keńesi oblystyq fılıalynyń tóraǵasy Keldibaı Espaǵambetov, Aqtóbe ónerkásiptik tehnologıyalar jáne basqarý kolledjiniń dırektory Estaı Jaılybaı, Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik memlekettik ýnıversıtetiniń fılologıya fakýltetiniń dekany Kúlzat Sadırova,

Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik memlekettik ýnıversıtetiniń fılologıya fakýltetiniń oqytýśysy, fılologıya ǵylymdarynyń kandıdaty, doent Nurbol Sádýaqas śaqyryldy. Dóńgelek ústel basyndaǵy áńgimeni oblystyq «Aqtóbe» gazetiniń bas redaktory Baýyrjan Babajanuly júrgizdi.

Baýyrjan Babajanuly: Bıyl 26 qazanda Elbasynyń jańa álipbıge kóśý jóninde Jarlyǵy śyqty. Sodan beri respýblıka kóleminde, oblys deńgeıinde úlken talqylaýlar bolyp jatyr. Osyǵan baılanysty oblys ákimdiginde de úlken jıyn ótti. Elbasymyz: «Biz 2025 jyldan bastap álipbıimizdi latyn qarpine, latyn álipbıine kóśirýge kirisýimiz kerek. Bul — ult bolyp śeśýge tıis prınıpti másele. Bir kezde tarıh bederinde biz mundaı qadamdy jasaǵanbyz. Balalarymyzdyń bolaśaǵy úśin osyndaı śeśim qabyldaýǵa tıispiz jáne bul álemmen birlese túsýimizge, balalarymyzdyń aǵylśyn tili men ınternetti jetik ıgerýine, eń bastysy, qazaq tilin jańǵyrtýǵa jaǵdaı týǵyzady», — degen bolatyn. Elbasy Jarlyǵy śyqqannan keıin oblys kóleminde qandaı jumystar jasalyp jatyr? Osy saýal tóńireginde áńgime órbitsek.

Gúlaıym Tólebaeva: Jalpy latyn grafıkasyna kóśý týraly jumystardy eki kezeńge bólýge bolady. Birinśi kezeń — jarıyalanǵannan bastap biryńǵaı úlgisi bekitilgenge deıingi kezeń. Bul kezeń aqparattyq-nasıhattaý jumystaryna arnalady. Sebebi halyqty «Nege kóśýimiz kerek?», «Oǵan qandaı sebepter ıtermelep otyr?», «Qandaı negizder bar?», «Kóśkende qandaı jetistikterge jetemiz?», «Osyǵan deıin jınalǵan bizdiń mádenı mura ne bolady?», «Orys tili men onyń mádenıeti qalaı saqtalady?», «Balamyzdy qalaı oqytamyz? Oǵan bizdiń tıisti mamandarymyz, oqytý-uıymdastyrýśylyq jáne ǵylymı negizderimiz daıyn ba?», «Latyn grafıkasyna kóśken ózge elderdiń tájirıbesi zerdelendi me?» degen saýaldar mazalaıdy. Bul maqsatta kóptegen śaralar uıymdastyryldy. Barlyq óńirde jumys toptary qurylyp, jobalyq keńseler aśyldy, ártúrli aqparattyq is-śaralar ótkizildi. Osy baǵytta biz úlken konferenıyalar, basqosýlar, pikir almasýlardan góri qoǵamdyq salanyń árbir jeke salasyn alýdy durys dep taptyq. Máselen, densaýlyq saqtaý, bilim berý, mádenıet, ádilet salalary, Qazaqstan halqy Assambleya quramyndaǵy ózge ult ókilderi, sondaı-aq úkimettik emes uıymdar, buqaralyq aqparat quraldary, yaǵnı osylaı 12 salaǵa bólip, maqsatty túrde jumystar júrgizdik.

1 maýsymnan bastap biz heśteg-paraqśa aśtyq. Ondaǵy maqsat — kez kelgen adamnyń latyn álipbıi týraly aqparatty, sol týraly śyqqan pikirler, maqalalardy oqyp, tanysýy úśin múmkindik jasaý. Qazirgi kezeń — jańa tehnologıyalardyń, ǵalamtordyń múmkindigin qoldanatyn zaman. Eger biz barlyq uıymdastyrýśylyq, aqparattyq-túsindirý, nasıhattaý śaralaryn túrli formatta ótkizsek, onda 3-4 myń adamdy ǵana qamtımyz. Al paraqśany alyp qarasaq, sol ýaqyttan búginge deıin 19 myńnan astam adam kiripti. Paraqśada bireýler: «Men orys tiliniń jaǵdaıyna basymdy aýyrtpaımyn, biraq men balalarymdy qalaı oqytamyn?» — dep pikir qaldyrsa, keıbireýler: «Meniń jasym 60-ta. Men qalaı oqımyn, men ne isteımin?» nemese «Śeteldik sarapśylar, qaýymdastyqtar ne deıdi?», sol sıyaqty taǵy basqa pikirlerin bildirgen. Osy saýaldardyń barlyǵyna osy birinśi kezeńde jaýaptar berildi.

Jalpy álipbıdi tańdaý — árbir memlekettiń óziniń quqyǵy, óziniń múddesi. Sondyqtan biz bul jerde bir ǵana múddeni alǵa alýymyz kerek. Ol — ózimizdiń qazaq tilin qalaı saqtap qalamyz, ony qalaı urpaqqa jetkizemiz degen saýal. Osy turǵyda biz latyn álipbıine kóśýge bel baıladyq. Birinśi kezeńniń múmkindigi osy boldy. Sol kezeńde bizdiń alǵa alǵanymyz respýblıkalyq zertteýdiń qorytyndylary boldy. Onyń iśinde jańalyqty elimizdegi óńirlerdiń arasynda bizdiń oblys óte jaqsy (67 paıyz) qabyldady. Bul bizdiń óńirdiń, birinśiden, kez kelgen jańaśyldyqqa jaqyndyǵyn, alǵa ıtermeleıtin maqsat-mindetterdi qoldaý qabiletiniń joǵarylyǵyn kórsetedi. Ekinśiden, ol — oblystyń tildik áleýeti. Qazir bizdegi derekterge sáıkes, oblysta árbir tórtinśi turǵyn aǵylśyn tilimen belgili bir deńgeıde tanys bolsa, árbir besinśi turǵyn belgili bir deńgeıde úś tildi meńgergen.

Elimizde 11 qyrkúıekten bastap ekinśi kezeń bastaldy. Bul kezeńde alǵaśqy nusqa usynyldy. Keıbir aldyńǵy kezeńnen qalǵan máseleler boıynśa túpkilikti jaýaptar berildi. Mysaly, men parlamenttik kezdesýge qatysqanda kóp adamnyń «Muramyzdy ne isteımiz?» — degen saýaldaryna jańa tehnologıyaǵa negizdelgen, sol salamen aınalysatyn tehnıkalyq ortalyq ókilderi aldymyzǵa śyǵyp jaýap berdi. Olar onyń eśqandaı qıyndyǵy joq ekenin, barlyǵyn aýdarýǵa bolatynyn aıtty.

Álipbıdiń birinśi úlgisi usynyldy, ol halyqqa unamady. Jalpy tildik álipbıdi jasaýdyń úś negizgi prınıpi bar. Ol — bir áripti eki dybyspen berý, bir áripti bir dybyspen berý jáne bir áripti bir dybyspen, biraq ártúrli dıakretıkalyq belgilermen berý. Sebebi árbir tildiń óziniń erekśe tól dybystary bar. Latyn grafıkasyn alǵanda sol dybystardy álipbıge syıǵyza almaı qalmaýymyz nemese joǵaltyp almaýymyz kerek. Atalǵan úś úlginiń de oń jáne teris jaǵy bar. Bir úlgini ǵana sýyryp alýǵa bolmaıdy. Mysaly, birinśi úlginiń halyqqa unamaǵany, birinśiden, kez kelgen sózdiń quramyn kóbeıtedi. YAǵnı 30 paıyzǵa deıin kólemi uzaq bolyp ketedi. Keıbir á, ó degen tól dybystardy eki dybyspen bergen soń bir sózde eki dál sondaı dybys bolsa, onda tórt árippen beriledi. Qoryta aıtqanda, bizdiń endigi ýaqytta jumys formatymyz ózgeredi. Álipbı bekitilgennen bastap biz sol álipbıdi qoǵamǵa engizýdiń jaǵdaıyn oılaýymyz kerek. Búgingi tańda ulttyq komıssıyanyń quramy, ulttyq jospar qalyptastyrylyp jatyr. Aldaǵy ýaqytta olar maqsatty túrde jumys júrgizedi.

Nurbol Sádýaqas: Álipbı men jazý — adamzat tarıhyndaǵy qundy dúnıelerdiń biri retinde urpaqtan–urpaqqa mıras etip qaldyratyn baılyǵymyz. Elbasynyń «Bolaśaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasyndaǵy qazaq jazýyn latyn qarpine kóśirý týraly ustanymdary eldiń bolaśaǵyna, memlekettik tildiń keleśegine jasalǵan ıgi is, mańyzdy tarıhı oqıǵa retinde halyqtyń zor yqylasyna ıe boldy. Osyǵan oraı ǵylymı qaýym, jalpy jurtśylyq arasynda qazaq tiline, onyń jazýyna saı keletin latyn grafıkaly álipbı jobalaryn talqylaý jumystary erekśe belsendilikpen júrgizildi. Qazirgi kezde Elbasy Jarlyǵymen bekitilgen latyn grafıkasyna negizdelgen qazaq tili álipbıin jurtśylyq suranysyna oraı el arasynda tanystyrý jumystaryna erekśe nazar aýdarylyp otyr.

Latyn grafıkasyna negizdelgen qazaq tili álipbıinde 32 árip bar. Onyń iśinde qazaq tili dybys júıesindegi 28 fonema (9 daýysty, 19 daýyssyz) jáne kirme sózderdegi 6 fonema (ı, v, f, h, h, ć), barlyǵy 34 dybys tańbalanǵan. Sonymen birge bir árippen eki dybysty tańbalap turǵan eki árip bar, olar H h — [h], [h] jáne I’ — [ı], [ı].

Álipbıde 9 dybys dáıekśe arqyly, yaǵnı qazaq tiline tán 5 tól dybys (á, ó, ú, ǵ, ń), bir kirme dybys (ć) jáne eki tilge de ortaq 3 dybys (ı/ı,ś,ý) tańbalanǵan. Oqyp-úırený maqsatynda áripter quramyna zer sala qaraıtyn bolsaq, álipbıdegi 22 áriptiń qaı dybysty tańbalap turǵany talas týǵyzbaıdy, sondyqtan ony jalpy jurt qatelespeı oqı alady. Sonymen birge osy tańbalarǵa dáıekśe qoıylyp berilgen tórt áriptiń de qandaı dybysty tańbalap turǵanyn qınalmaı bilýge bolady, olar: A’a’-[á]; G’ g’-[ǵ]; N’ n’-[ń]; O’ o’-[ó]. Al budan basqa 6 áriptiń qaı dybysty tańbalap turǵanymen tanysý kerek, sondyqtan ony jurt qatelespeı oqýǵa úırenýi tıis: I’ I’ – [ı], [ı]; S’ s’-[ś]; C’ c’– [ć]; U u- [u]; U’ u’-[ú]; Y’ y’- [ý]. Budan keıin álipbıdegi 8 árip dáıekśemen berilgen syńarlarymen qosylyp,16 dybysty berip turǵan tańbalarǵa kóz úıretip, oqyp-úırený kerek: Aa -[a], A’a’-[á]; G g-[g], G’ g’-[ǵ]; I i-[i], I’ I’ – [ı], [ı]; N n-[n], N’ n’-[ń]; O o-[o], O’ o’-[ó]; S s-[s], S’ s’-[ś]; U u-[u], U’ u’-[ú]; Y y-[y], Y’ y’-[ý]. Álipbıimizde biri dáıekśemen, biri dáıekśesiz berilgen qos áriptermen qatar, dáıekśesiz syńary joq, tek dáıekśemen tańbalanǵan syńary ǵana alynǵan bir árip bar, ol C’ c’ – [ć]. Burynǵy álipbıimizde 42 árip bolsa, endi odan 8 árip (yo, , , , , e, yu, ya) qysqaryp qaldy.

Bul álipbıde latyn áripterin barynśa qazaq tili dybystaryna sáıkes tańbalaýǵa, qazaq tiliniń úndesim talaptaryna beıimdeýge, «bir árip – bir dybys» ustanymyn saqtaýǵa nazar aýdarylǵan. Dáıekśeni qoldanýdyń nátıjesinde tilimizdegi barlyq dybystardy da qaldyrmaı tańbalaýǵa bolady. Al álipbıdiń jetildire túser tusy retinde múmkindiginśe dáıekśi sanyn qysqarta túsý kerek, qazaqtyń tól dybystaryn śama kelgenśe dáıekśesiz beriletin áriptermen tańbalaýǵa nazar aýdarǵan jón. Sebebi jazýymyzdyń ótken tarıhynda dáıekśe utymdy jol bolsa, qazirgi jahandaný zamanynda, kóptildilik básekesinde adamnyń tez jazýǵa degen suranysy kezinde qaýipti aýmaqta qalǵandaı dáıekśemen berilgen dybystar śettep qalýy múmkin.

Burynǵy álipbıimizde qazaq tiliniń qazirgi artıkýlyaıyalyq bazasynda joq dybystardyń kóp bolýy tilimizdiń ózindik fonologıyalyq zańdylyqtaryn buzyp kelgen edi. Mysaly, jańa álipbıimizdegi bir tańbaǵa matap qoıylǵan H h –[h] men [h] dybystary ózimizdiń tól «q» dybysymen qaptaldasa jarysyp, qazaq jazýynda «q» arqyly aıtylatyn keıbir sózder orystyń «H» jáne arabtyń «H» dybystarymen jazylyp keldi. Mysaly, qabar–habar, qoś keldiń–hoś keldiń, qat jazý–hat jazý (qazaq tilindegi sózderde); Hadıśa–Qadıśa; Hakim–Kákim-ákim, Hamıt–Qamıt–Ámıt; Horlan–Qorlan (arab tilinen kelip, qazaqśa ıgerilgen sózder); «H» – qaharman–qaharman, máśhr– máśqur, śahar – śaqar, jıhaz–jıqaz; (ah, oh, ahyla–úhile — odaǵaı sózder).

Qoryta aıtqanda, «Kelisip piśken ton kelte bolmaıdy» degendeı, endi jańa álipbıimiz arqyly ǵylymı talapqa saı jańa emle erejelerimizdi de daıyndaýǵa barlyq múmkinśiligimiz bar. Aldaǵy ýaqytta osy jańa álipbı arqyly jazý emlesi daıyndalady. Sondyqtan qazirgi jazýymyzda qıyndyq keltirip júrgen máseleler oń śeśimin tabady dep oılaımyn. Endigi tilegimiz sol, osy álipbı máńgilik eldiń máńgilik jazýyna arqaý bolsyn!

Estaı Jaılybaı: Jalpy latyn álipbıine kóśýde onyń qaı nusqasy engizilý kerek degen máselege kelsek, meniń oıymśa, muny til mamandary śeśýi kerek. Negizi talas degen másele qaı kezde de boldy. Qazir kóp adamdardyń oıy qarapaıym. Máselen, Feısbýk paraqśasynda otyrǵanda baıqasaq, bireýler: «Bizdiń kózimizdi aśqan kırıllıa» dese, tipti bireýleri: «Rýna jazýyn nege almaımyz?» — deıdi.

Biz HH ǵasyrdyń ózinde arab álipbıin paıdalandyq. Men sonaý 90-jyldardan beri ártúrli adamdarmen daýlasyp kelemin. Sebebi bireýler: «Kezinde eki-aq paıyz qazaq saýatty bolǵan», — dep jazady. Ol ne úśin kerek boldy? Ol sol kezdegi sayasat úśin kerek boldy. Óıtkeni bizdi saýatty qylǵan Qazan tóńkerisi dep dáleldeýi kerek boldy. Mysaly, klassıkterdi oqysaq, olardyń iśinde arabśa oqymaǵandary kemde-kem. Keńes ǵalymdary óz zertteýlerinde tek kırıll álippesimen saýat aśqandardy ǵana saýatty dep tanydy. Arabśa oqyǵandardy saýatty dep tanyǵan joq. Sondyqtan bul — qate pikir.

1925 jyly Ahmet Baıtursynov arab grafıkasyna negizdelgen tóte jazýdy engizdi, qazaq sonymen júrdi. 1929 jyly latynśaǵa kóśti. Tek qana 1940 jyly bizdiń barlyq kırıllıaǵa qarsy turǵan Ahmet Baıtursynovtyń, Teljan Śonanovtyń kózi ketkennen keıin kırıllıa engizildi. Arǵy jaǵynda bizdiń búkil jazylǵan klassıkterimizdiń śyǵarmalary, ǵalymdarymyzdyń zertteýleri latyn qarpimen jazylyp, halyqtyń saýaty latynśamen aśyldy. Bir ǵana mysal keltireıin, meniń ákem tóte jazý kezinde mektepke baryp, latynśamen bitirip śyqty. 1940 jyly kırıllıaǵa kóśtik.

Jýyrda akademık Rabıǵa Syzdyqova: «Biz kırıllıany qabyldap alǵannan keıin qalaı jazylý kerektigi týraly on jyl daýlastyq. Mysaly, topyraq dep jazamyz ba, álde, topraq dep jazamyz ba? — dep» — óz oıyn bildirgen edi. Sondyqtan bolaśaqta qaı nusqa bolady, bul — respýblıka kólemindegi ǵalymdardyń jumysy. Solar ǵana taldap, talqylap, bir nusqany qabyldaýy kerek. Meniń sayasatker retinde oıym, bul Jarlyqtyń tez qabyldanǵan sebebi memleket belgili bir qarsylyqtardy elemeı, kóśýi kerek boldy. Ol — syrtqy jáne iśki qarsylyq. Al bolaśaqta qaı nusqa qabyldanady, ony memlekettiń laýazymdyq dárejesi jaǵynan ekinśi tulǵa — Qasym-Jomart Toqaev aıtty. Ol túsingen adamǵa jaıdan-jaı aıtylǵan sóz emes. Qasym-Jomart Toqaev komıssıya barlyǵyn eskerý kerektigin atap ótti.

Qazirgi kemśiligi bar nusqa máńgilik emes. Bul — bir másele. Ekinśiden, laýazymdy adamdar: «Latyn tiline kóśip jatyrmyz», — deıdi. Bul pikir — halyqty qatelestiretin másele. Biz latyn tiline kóśip jatqan joqpyz, biz qazaq álipbıin latynśa tańbalaýǵa kóśip jatyrmyz. Óıtkeni kóp adamdar osy eki ortany túsinbeıdi. Kópśiligi: «Biz baı qazaq tili turǵanda nege latynśaǵa kóśýimiz kerek?», — deıdi.

Úśinśi másele — bizdiń latynśaǵa qaıta oralyp jatqanymyzda. Al «Kezindegi latynśany nege qabyldamaımyz?», «Nege Baıtursynov jasaǵan tóte jazýdy qabyldamaımyz?» degen pikirler — bul oqymaǵan adamdardyń kózqarasy. Biz kezinde latynśaǵa kóśkende qanśa dybystar joǵalyp ketti, keıbireýleri enbeı qaldy. Ony sol kúıinde qabyldaý qıyn. Sondyqtan qazir biz ózimizdiń tilimizdiń ayasyn keńeıtýimiz kerek. Kezinde kırıllıany 40 śaqty el qoldanypty, sońǵy 25 jylda 8 el qalǵan. Al latynśany dúnıejúzi halqynyń 60 paıyzy paıdalanyp otyr.

Bizdiń maqsat — búgin, erteń bolatyn nátıje emes, bul 20-30 jyldan keıin keletin nátıje. Keıbir ata-analar balalarynyń orys mektebine baratynyn, jańa álipbıdi úırenbeıtinin aıtady. Ótken jyly mektepke 1-synypqa 371 myń bala barypty. Sol balanyń 334 myńy qazaq synybyna barǵan. Bul búkil mektepke barǵan balanyń 89 paıyzyn quraıdy. Al qalǵan 11 paıyzdyń 5 paıyzy — qazaq balalary. Olar mektep bitirgen soń Qazaqstanda tildik orta qandaı bolady? Al orys mektebin bitirgen bala kimge qyzmet etedi, qaı jerden oryn tabady? Bolaśaqta elimizde qazaq tildi orta negizgi orta bolyp śyǵady. Sony ata-analar oılanýy kerek. Keıbir ata-analar latyn álipbıine kóśpeıtinin aıtady. Biraq olar kóśpegenmen, onyń balasy sol álipbıge kóśedi.

El arasynda «Latyn álipbıine bayaǵyda kóśýimiz kerek edi» nemese «Kúte turý kerek, 25 jyldan keıin kóśeıik», — deıtinder bar. Bul saýatsyzdyq. 90-jyldary, elimiz táýelsizdik alǵan tusta, Soltústik Qazaqstanda 21 paıyz ǵana qazaq boldy. Pavlodar qalasynda 9 paıyz qazaq bolsa, al Almatyda 25 paıyz qazaq boldy. Búgingi kúni latyn álipbıine demografıyalyq, áleýmettik máseleler qalyptasyp bolǵannan keıin der kezinde kóśip otyrmyz. Al aıtylǵan basqa pikirlerdiń barlyǵy — bos áńgime.

Qoryta aıtqanda, biz tar ayadan śyǵyp, dúnıejúzilik úlken, keń kólemdegi jaǵdaıǵa kóśip jatyrmyz. Osyny eskersek, bolaśaqta bári durys bolady dep oılaımyn.

Kúlzat Sadırova: Búgingi kúni Jarlyqpen bekitilgen álipbı nusqasy Ahmet Baıtursynov bekitip ketken 28 dybysty tańbalap tur. Tek kirme dybystarǵa berilgen tańbalarǵa ǵana eki dybys sáıkes kelip tur. Jańa álipbı dáıekśelerdiń kóbeıip ketkendigimen ǵana qolaısyzdyq týdyrýy múmkin. Biraq ol, śyn mánisinde, qolaısyz ba, ony jazǵyzyp kórý kerek. Sondaı-aq dáıekśeler kóp bolǵandyqtan, qazaq mátinderindegi sózderdi birtutas qabyldaýǵa qıyndyq týǵyzady degen pikirler de aıtylyp jatyr. Jalpy álippe oqıtyn, saýat aśatyn balalarǵa bul álipbıdiń qolmen jazatyn kallıgrafıyalyq úlgisi de bekitilýi kerek. Óıtkeni ol ekeýi qatar júrmese bolmaıdy. Sonymen qatar orfografıyalyq emle erejeleri bekitilýi kerek. Qazir biz qolymyzdy jattyqtyramyz, kózimizdi úıretemiz dep jazdyryp jatyrmyz. Sol kezde áripterdiń iśinde ártúrli dybystardy tańbalaǵanda bir-birine uqsap ketken áripter bar. Naqty mysal keltireıik. Investııya degen taza [ı] dybysynan bastalatyn sózdi jazsaq bylaı kórinis tabady: I’nvesti’tsi’i’a, bul sózdegi i’ – [ı] dybysynyń tańbasy, I’ men i’ – [ı] daýysty dybysynyń tańbasy. Endi ınelik degen sózdegi dybystardy tańbalap kóreıik. Ony tańbalaýda qazaq tilindegi bul sózdiń aıtylýyn negizge alýymyz kerek, bizdiń tól sózimizde ı taza kúıinde kelmeıdi, onyń aldynan i estiledi, biraq kırıll áripterimen jazylǵan álipbıde ı – [iı], [yı] degen dybystardyń ornyna jazylady degen ereje boldy, tıyn men tıin, mı sózderiniń jazylýynda oryn aldy. Ári osy qaıśylyqtan, til buzarlyqtan arylý úśin jańa álipbı qabyldaý isi bastaldy. Endi ınelik sózin jazyp kórsek: Ii’nelik – [iınelik] – bul sóılem basynda kelse, al sóz sóılem ortasynda kelse, jazylýy: ii’nelik. Standart osy jaıttardy naqty belgilep berýi kerek. Soǵan sáıkes túziletin orfografıyalyq erejelerdi túzý men orfoepıyalyq normalar, tynys belgilerdiń qoıylý erejeleri de jasaqtalýy tıis. Eń aldymen, jazýda qandaı ustanym basśylyqqa alynatyny śeśilýi tıis. Qazirgi qoldanylyp júrgen jazýymyz morfologıyalyq ustanymǵa negizdelgen, yaǵnı sózdiń túbirin saqtap jazý: mysaly, jumysśy dep jazamyz, biraq aıtylýy, yaǵnı orfoepıyalyq normasy [jumuśśy], yaǵnı erin úndestigi (sózdiń alǵaśqy býynynda erindik daýysty, ekinśi býynynda ezýlik daýysty kelse, ekinśi býyndaǵy ezýlik aıtylýda erindikke aınalady, biraq ol tek ekinśi býynnan aspaıdy) jáne qatań s men ś qatar kelgende, ś óziniń aldyndaǵy s-ny aıtýda ś-ǵa aınaldyrady degen erejege saı keıindi yqpal nemese regressıvti assımılıyaıya zańdylyǵy saqtalady. Al latyn grafıkasyna negizdelgen qazaq tili álipbıinde qandaı ustanym basśylyqqa alynbaq, ol standartta anyqtalýy kerek. Sonda eger jazýda morfologıyalyq ustanymmen jazsaq, jumysśy – jumyss’y bolyp, al fonetıkalyq ustanym, yaǵnı sózdi dybystalýyna saı jazsaq: jumus’s’y.

Jarlyq bekitildi, biraq budan keıin de iśinara ózgerister engizýge bolady dep oılaımyn. Soǵan baılanysty ǵalymdardan bólek tildik ortada, máselen, bank, munaı salasynyń qyzmetkerleri qoldanatyn qaǵazdarda qandaı qıyndyqtar kezdesedi, osyny da eskerý kerek. Jalpy álipbıdi qoldanýda qandaı qıyndyqtar, qolaısyzdyqtar kezdesetinin naqty belgileý úśin ony kópśilik jazyp, onyń qaısysy birizdi, qaısysy birizdi emes, sony śeśýi qajet.

Aıta ketetin taǵy bir másele — śeteldegi qandastarymyzdyń osy álipbıge kóśý máselesi. Máselen, Qytaıdyń Qulja qalasyndaǵy Ile pedagogıkalyq ýnıversıtetinde qazaq tili men ádebıeti mamandyǵy bar. Olardyń kitaphanasy tolǵanymen kitap. Solardyń iśinde kırıll árpimen jazylǵan bizdiń ǵalymdardyń eńbekteri bar. Biraq ony olar oqı almaıdy. Sebebi olar kırıll árpin bilmeıdi, tóte jazýmen jazady. Basqa elderde qazaq dıasporalary latyn árpimen oqı alady. Biz latyn álipbıine kóśkende ulttyq komıssıya sol tóte jazýmen qalyp qoıǵan qazaqtardyń da osy latyn álipbıine qatysyn eskerý kerek dep oılaımyn.

Keldibaı Espaǵambetov: Elbasynyń bastamasymen qolǵa alynǵan bul śaralar — keleśek urpaq úśin jasalyp jatqan dúnıeler. Sondyqtan biz durys joldy tańdaýymyz kerek. Elbasy Qazaqstandy Úśinśi jańǵyrtý jóninde mindet qoıdy. Buǵan deıin biz eki jańǵyrtý jolynan óttik. Elbasy óz Joldaýlarynda únemi osy latyn álipbıine kóśý máselesin qozǵap keldi. Sondyqtan ata-babadan qalǵan keśegi jazýlardy bolaśaq urpaqqa jetkizemiz desek, latyn álipbıine kóśýimiz — naqty qadam. Til mamandary aıtyp ótkendeı aldaǵy ýaqytta ulttyq komıssıya jumys jasaǵanda keıbir kemśilikterdi qarap, tolyqtyrýlar engizip, bul másele bir júıege keledi dep oılaımyn. Sebebi bizdiń aldymyzda 7-8 jyldaı ýaqyt bar. Elbasy óz maqalasynda 2025 jylǵa deıin kezeń-kezeńmen kóśý qajettigin aıtýy da tegin emes. YAǵnı oǵan deıin biz qyrýar jumys jasaımyz degen sóz. Qarap otyrsaq, búgingi bir jasar bala jeti jyldan keıin mektepke barady. Oǵan deıin ol bala daıyndalady. Mektepte latyn álipbıimen oqyp, saýat aśady. Mine, bul — bizdiń aldaǵyny boljaǵan Elbasynyń kóregendiginiń belgisi.

Qazirgi jastar burynǵy bizdiń jazǵanymyzdaı jaza almaıdy. Sondyqtan álipbımen qatar jazý máselesine de kóp kóńil bólýimiz kerek.

Baýyrjan Babajanuly: Orystildiler latyn álipbıine kóśpeı, kırıll árpimen qala beretini belgili boldy. Osy rette latyn álipbıin qıynsynǵandar balalaryn jappaı orys mektebine beredi degen pikir bar. Sonda bir memlekette ekige jarylý bolmaı ma? Osyǵan baılanysty ne aıtasyzdar?

Estaı Jaılybaev: Osy kezge deıin qazaqśany kırıll árpimen tańbalaǵannyń ózinde eki aýyz qazaqśany úırenbegen adamdar bar. Eń aldymen, tildi úırený úśin oǵan ekonomıkalyq jáne áleýmettik faktorlar bolý kerek. Mysaly, śetelge barǵanda basqa ulttyń ókilderi sol eldiń tilin úırenedi. Sebebi bul — májbúrlik. Bizde tildik máselege qaraıtyn bolsaq, qazirdiń ózinde qazaqtildiler, orystildiler bolyp bólinip otyrmyz. Sondyqtan qazir bólinip turǵan dúnıeni bolaśaqta bólinip ketedi dep qorqýdyń qajeti joq. Úırengisi kelmeıtin adam ol qaśanda úırenbeıdi. Al bolaśaqta májbúrlik qalyptassa, máselen, 90 paıyz bala qazaq tilinde oqyp, bitirip śyqsa, onda basqalar úırenedi. Ol úśin basqarý organdarynyń ózderi kóśý kerek.

Búginde 26 jylǵa deıin taza qazaq tiline kóśpegen basqarmalar bar. Bul mekemelerde qatynas qaǵazdary orys tilinde júrgiziledi. Bolaśaqta sol mekemege qazaqśa oılap, sóıleıtin basśylar kelip, qatynas qaǵazyn qazaq tilinde jiberetin bolsa, kez kelgen qyzmetker qazaq tilin úırenýge tyrysady. Eger sol ortada barlyǵy qazaq tilinde sóılesetin bolsa, ol adam ózi úśin úırenedi. Mine, bul — áleýmettik májbúrlik. Sol kezde bizdiń elimizde bul másele óz śeśimin tabady.

Jalpy kez kelgen reformaǵa mindetti túrde qarsylyq bolady. Bul — ǵylymı dáleldengen nárse. Derekterge súıensek, eń basynda jańalyqty halyqtyń 20 paıyzy ǵana qoldaıdy eken. 40 paıyzy beıjaı qabyldasa, 40 paıyzy qarsy bolady. Al túsindirý jumystary júrgen saıyn álgi 20 paıyz kóbeıe bastaıdy. Eń sońynda halyqtyń 10-15 paıyzynyń ǵana pikiri ózgermeıdi. Sondyqtan budan qorqýdyń qajeti joq. Biz bolaśaqqa umtylǵan soń alǵan betimizden qaıtpaýymyz kerek.

Gúlaıym Tólebaeva: Birinśiden, bul jerde demografıyalyq faktor bar. Qazir balalardyń 90 paıyzy qazaq mektebine baryp jatqany joǵaryda aıtyldy. Osydan 10-20 jyl buryn ondaı jaǵdaı bolǵan joq. Sondyqtan búgingi kúni orys tilinde sóıleıtinderdiń ókśesin basyp kele jatqan qazaq tilinde oılap, sóıleıtin urpaq bar. Olar — bolaśaq qoǵamnyń múśeleri. Ekinśiden, motıvaıyalyq jaǵdaı. Eger qoǵamda qajettilik, májbúrlik bolmasa, onda eśqaśan tildiń mereıi ústem bolmaıdy. Úśinśiden, orystildi nemese ózge ult ókilderi jańa álipbıden qalys qalmaıdy. Máselen, aldaǵy ýaqytta orys synyptary qazaq tilin latyn grafıkasymen úırene bastaıdy. Sondyqtan olar latyn álipbıimen tanys bolady. Búgingi tańda biz 700-den astam adamǵa qazaq tilin oqytyp jatyrmyz. Onyń 30 paıyzdan astamy — ózge ult ókilderi. YAǵnı erejeler men standarttar bekitilgen soń qazaq tilin úıretý tilderdi oqytý ortalyǵynda latyn álipbıimen júrgiziledi. YAǵnı qazaq tilin úırenetin orys, nemis, káris sıyaqty ózge ult ókilderi latyn álipbıin standartqa sáıkes úırenedi. Qalaı bolǵanda da qoǵamdaǵy yqpalǵa eśkim qarsy tura almaıdy, olar ózderi úśin latyn álipbıin úırenedi. Bul proess 5-6 jyl emes, 20-30 jyl boıy qalyptasady. Sondyqtan latyn álipbıine kóśý — bul qazaq tiliniń álemdik sahnada til retinde saqtalyp qalýyna, onyń damýyna múmkindik jasaý.

Kúlzat Sadırova: Qazir jańa álipbıge baılanysty jastar qarsylyq bildirip jatqan joq. Olar jazýdyń jeńil ekenin aıtady. Tek kırıll jazýyndaǵy qosar dybystardy tańbalaǵan áripterdi izdeıdi. Biraq olardy izdeýdiń qajeti joq. Sebebi olar til buzar bolyp turǵan áripter. Biz osyny jastarǵa túsindirip jatyrmyz.

Qazir mektepterde jańartylǵan bilim baǵdarlamasymen eksperımenttik oqý bastaldy. Osy oqý proesinde bastaýyś synyptyń oqýśylary aǵylśyn tilinde oqyp, úırengen áriptiń sanadaǵy beınesi kelesi pándegi áriptiń dybysyn qabyldaýda birin-biri yǵystyryp śyǵady. Máselen, aǵylśyn tilindegi keıbir dybystar latyn álipbıinde de dál solaı oqylady. Osydan kelip balalar aǵylśyn tilin tańbalaıtyn árip pen jańa álipbıdegi tańbalardy qanśalyqty qabyldaıdy degen pikir týyndaıdy. Sondyqtan aldaǵy ýaqytta biz bul máseleni de eskerýimiz kerek.

Jazyp alǵan Danagúl QAZIHAN.

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here