ÁLIPBI JOBASYNDA QOLDANYLATYN KRITERIILER MEN USYNYLǴAN ÁLIPBIDIŃ BAǴALANÝY

0
138

F.ǵ.d., professor Baýyrjan Erdembekov

Doktor, doent Atakan Kýrt

Álipbıdiń ózgerýi – qazaq ultynyń tarıhyndaǵy mańyzdy betburystardyń biri. Qazaq tiliniń ulttyq álipbıdi jasaýda osy ýaqytqa deıin biri dáıekśeli, al ekinśisi sońǵy bekitilgen dıakrıtıkalyq – eki alfavıt usynylǵan bolatyn. Latyn jazýyna negizdelgen jańa qazaq álipbıine aýysýdaǵy maqsat – eń aldymen, balalardyń oqýy, jazýy barynśa jeńil, yaǵnı oqý, oqytý jáne praktıkalyq qoldaný kezinde qarapaıym bolýy ekeni belgili. Osy maqsatymyz oryndalýy úśin jańa álipbıge qoıylatyn krıterıılerdi anyqtap alǵandy jón kórip otyrmyz. Kompyuterlik til bilimine qatysty tájirıbelerimizge súıene otyryp, bul is úśin myna krıterıılerdiń qoıylýy oryndy dep oılaımyz. Qoıylatyn krıterıılediń alǵaśqy úśeýi – jańa álipbıdiń jazý kezindegi qoldanysyna arnalǵan jalpy krıterııler. Tórtinśi krıterıı – álipbıdegi dybys, árip jáne formaǵa baılanysty. YAǵnı, elementterdiń bir-birimen juptastyrylýy men basqa da máselelerge qatysty. Bir sózben aıtqanda, tehnıkalyq krıterııler.

(1) Fonemalyq orfografıya prınıpi

Orfografıya degenimiz – jazý men emle. Fonemalyq orfografıya, yaǵnı aıtylýǵa negizdelgen jazý úśin sózderdiń aıtylýy, yaǵnı estilýi jetkilikti. Fonemalyq orfografıyaǵa ıe tilderde bir adam estigen bir sóılemdi ońaı jaza alady. 26 túrli árip pen 40 túrli dybysqa ıe aǵylśyn tilinde fonema bolmaǵandyqtan, ár sózdiń qalaı jazylatynyn jattaýǵa týra keledi. Fonemalyq orfografıyaǵa ıe tilderde aıtylǵan nemese estigenińdi durys jazý óte jeńil. Fonemaly tilderdi úırený jáne úıretý fonemasy joq tilderge qaraǵanda áldeqaıda jeńil ári jyldam. Fonemalyq orfografıyaǵa ıe tilimiz jańa álipbıge kóśkende osy mańyzdylyǵyn odan ári damytqanymyz jón. Oqýdy, jazýdy jańadan úırengen bastaýyśtyń 1 synyp oqýśysy nemese qazaq tilin úırenýśi śeteldik azamat oqytýśynyń aıtqan sózin nemese sóılemin álipbıge júginbeı-aq durys jaza alýy tıis. Odan da mańyzdysy – synypta aıtylǵandy barlyq oqýśy birdeı jaza alýy. Eger synyptyń jartysy ekinśi jartysynan basqaśa jazar bolsa, álipbıde dybys-áripterdiń juptasýyna qatysty qıyndyqtyń bar bolǵany. Bundaı qıyndyqtardy azaıtý úśin álipbı jobasyn jasaǵan kezde fonemalyq orfografıya erekśelikterine nazar aýdarǵan jón. Eger álipbıdegi bir árip eki túrli dybysqa sáıkes kelse (aǵylśyn tilindegi s árpiniń /s/ nemese /z/ dybystaryna sáıkes kelgeni sekildi), adam qaı dybysty aıtýy kerektigin bilmegendikten fonemalyq qyzmet buzylady. Osyǵan uqsas álipbıde eki túrli dybys bir árippen berilse (aǵylśyn tilindegi /k/ jáne /s/ dybystarynyń c árpimen jazylýy sekildi), adam jazý kezinde qaı áripti jazatynyn bilmegendikten fonemalyq qyzmet buzylady.

(2) Sóılesim tili men jazý tiliniń jaqyndyǵy prınıpi

Kóptegen tilderde sóıleý tili men jazý tili arasynda azdy-kópti aıyrmaśylyqtar bolady. Jańa álipbıge ótkende, sóıleý tili men jazý tili arasyndaǵy alśaqtyqty azaıtýdy maqsat etý kerek. Tarıhı damýy toqtaǵan tilderde bul aıyrmaśylyq az. Al endi  osy aıtylǵan jaǵdaıdy iske asyrý barysynda sóıleý tili jazý tiline jaqyndatylýy qajet pe, álde jazý tili sóıleý tiline úılesýi qajet pe? Buǵan qysqaśa jaýap berer bolsaq, «ekeýi de bir-birine jaqyndaýy kerek» dep aıta alamyz.

Qalypty sóıleý tili men jazý tili bir-birimen baılanysty jáne ýaqyt óte bir-biriniń ózgerýine yqpal etedi. Eń alǵaśqysy – sóıleý tili. Jazý tili sóıleý tiliniń sýret túrinde qaǵazǵa túsirilgen túri. Ýaqyt óte kele sýret áriptermen aýystyryldy. Jazý tilinde álipbıdiń qoldanylyp bir izge túskenine qaramastan, sóıleý tilindegi aıyrmaśylyqtar dıalekt retinde jalǵasyn tapty. Sózder ár túrli dıalektilermen túrli aıtylymdarda jazý tilinde basqaśa jazylmaýy úśin dıalektilerdiń biri anyqtamalyq dıalekt retinde alynady. Sodan keıin sol dıalektiniń aıtylymy jazý tiliniń standarty retinde qoldanylady. Bul kezeńnen keıin standart jazý tili ortaq qoldanys jolymen basqa da dıalektilerge áser ete bastady. Qazirgi tańda jazý tili negizgi, al sóıleý janama retinde ózgere beredi. Sonymen qatar sóıleý tili jazý tiline, keıde jazý tili sóıleý tiline yqpal etetin kezder de joq emes.

Sóıleý tilindegi keıbir aıtylymdar qalypty kórinse de, jazý tilinde bul – qalypty emes. Eger jazýda bir sóz túrli jaǵdaılarda jazylsa, ol ár túrli qıyndyqtardyń týyndaýyna sebep bolady. Bul máselelerdi boldyrmas úśin jańa álipbıge kóśken kezde jasalýy qajet śaralardyń biri – az ýaqyt iśinde qazaqśa emle nusqaýlarynyń daıyndalýy. Bul emle nusqaýlaryn ázirleý barysynda múmkindiginśe sóıleý tili men jazý tiliniń arasyndaǵy aıyrmaśylyqtardy azaıtý jáne sol arqyly qazaq tilindegi fonemalyq orfografıyanyń mańyzdylyǵyn damyta túsý basty maqsat bolýy tıis.

Keıbir zertteýśiler qazaqśa sóıleý tilinde 5-ten 12-ge deıin daýysty jáne 17-den 26-ǵa deıin daýyssyz dybys bar dep kórsetedi. Usynylǵan dáıekśe jáne dıagraf álipbılerine qarap tek latyn-kırıl árpi juptasatynyn baıqaýǵa bolady. Qazaqśada qaı dybystyń bul álipbıde naqty orny qaısysy ekenin anyqtap kórsetýimiz qajet.

(3) Júıelilik prınıpi

Rettilik nemese sáıkestilik prınıpi boıynśa tildegi úrdis pen úlgiler erejelerge baǵynýy jáne osy jolda aıyrmaśylyqtardy azaıtýǵa tıis. Álipbı kontekstinde tildegi fonetıka, orfografıya jáne morfologıya sóz bolady. Júıeniń qarapaıymdylyǵy, jeńildigi adamdardyń qabyldaýyna yqpal etedi. Al kúrdelilik pen qıyndyqtar, kerisinśe, qolaısyzdyqtar týdyrady. Adam tabıǵaty jeńil nárseni qabyldap, qıyn isten bas tartatyny belgili jáıt.

Olaı bolsa, álipbı jobasyn ázirleý barysynda kirme sózderdiń sóıleý tilindegi aıtylymdaryn nazarǵa ala otyryp qalaı jazý kerektigin naqtylaý qajet, yńǵaıly jáne túpnusqaǵa jaqyn bolýyn eskerý otyryp, erejege baǵynbaıtyn erekśelikterdi azaıtý qajet. Bul prınıpti tildegi tól sózderge de qatysty qoldana alamyz. Túrki tilderinde bir sózde eki daýysty dybys qatar qoldanylmaıdy, al kirme sózder bul erejege baǵynbaıdy. Túrki tilderinde ár býynda tek bir daýysty dybys bolady, qazaq tilinde sóz basynda R dybysy qoldanylmaıdy. Kırıllıadan jańa álipbıge aýysarda kırıllıadaǵy keıbir áripterdiń sóz basynda, ortasynda qoldanysy kezinde dybystardyń ár túrli bolatyny eskerilýi qajet, sebebi YU(yu), YA(ya), Ý(ý), I(ı) áripteriniń latyn jazýynda eki árip arqyly berilýi júıelilik prınıpine qaıśy. Bir sózdiń ár túrli jazylýy jáne ár qıly aıtylymdary, bir áriptiń eki dybyspen berilýi – júıelilik prınıpine qarsy jaǵdaı.

Jańa alfavıt til erejelerin damytyp, aıyrmaśylyqtardy azaıtý úśin múmkindik týdyrmaq. Osy múmkindikti qoldaný jáne jańa alfavıttiń emle nusqaýlyqtaryna qaraı erekśelikterdi múmkindiginśe azaıtý qajet. Aıyrmaśylyqtar azaıǵan ýaqytta qazaqśa fonetıka, orfografıya jáne morfologıya budan da retti, taza, qarapaıym, úılesimdi jáne myqty bir til bola túsedi.

(4) Juptaý prınıpi: 1 dybys = 1 árip = 1 forma = 1 perne = 1 kod

Bir-birden juptaý prınıpi degenimiz  – 1 dybys = 1 árip = 1 forma = 1 perne úlgisindegi formýla. Bul formýla qarapaıym jáne maǵynasy ońaı túsiniletin bir formýla retinde dybystan jazýǵa, jazýdan kompyuterge aýysqanda, úndestik erejelerin tómendegideı júıeleýge bolady:

(4.1) Dybys-árip juptasymy – bir dybystyń alfavıtte jalǵyz jáne tek bir árippen juptasýy nemese kórsetilýi. Bul ereje eki bólikten turady:

1 dybys→ 1 árip: Sóılesim tilindegi bir dybys álipbıdegi jańa jazý tilinde tek bir árippen berilýi tıis. Basqa bir sóılemde eki túrli árip sol dybysty bere almaıdy. Bas jáne kiśi áripter ár túrli bolatynyna qaramastan, bul erejeni buzbaıdy.
1 árip→ 1 dybys: Bir árip tek bir dybysty bildire alady. Basqa bir sóılemde eki túrli dybys sol árippen kórsete almaıdy. YA árpi 2 túrli dybys (ıa býyny) bildiretini úśin erejege baǵynbaıtyn árip bolyp sanalady. Kırıllıaǵa negizdelgen alfavıttegi YU(yu), YA(ya), Ý(ý), I(ı) áripter erejege qarsy mysal bolyp otyr. Bul ereje bir áriptiń eki dybystan turýy bir býynǵa qarsy kele almaıtynyn bildiredi. Álipbıdi jobalaý barysynda bir-birine jaqyn dybystardyń árip sanyn śekteý úśin bir árippen ǵana kórsetý bul erejege baǵynbaıdy. Bul ereje bir áriptiń eki túrli dybysqa nemese eki dybystan quralǵan bir býynǵa sáıkes keletinin kórsetip tur.
(4.2) Árip-forma juptasymy alfavıttegi bir áriptiń jalǵyz jáne tek bir formamen (grafema) berilýi kerektigin bildiredi. Dıakrıtıkalyq belgiler áriptiń bóligi bola alady jáne bul erejeni buzbaıdy. Bul ereje basqalary sekildi eki bólikten turady:

1 árip→ 1 forma: Bir árip tek bir ǵana formamen kórsetilýi nemese jazylýy tıis. YAǵnı eki túrli forma bir árip úśin qoldanylmaýy kerek. Kırıllıada G árpi úśin «G» jáne «g» formasynda, sol sıyaqty latynśa jazýda A árpi úśin «a» jáne «a» formalarynyń paıdalanylýy erejege qaıśy emes mysaldar bolyp sanalady. Dıakrıtıkalyq belginiń aǵylśynśada I (i) árpiniń kiśisinde qoldanylyp, bas árpinde qoldanylmaýy túrik tilindegideı I jáne İ dep 2 túrli dybysqa ıe bolý arqyly keıbir tilderde tehnıkalyq problemalar týdyrady. Osyndaı qıyndyqtar ekpin álipbıinde de týyndaıtynyn kórip otyrmyz. Dáıekśeli alfavıtte 8 árip dáıekśe arqyly jazylatyndyqtan, erejege qaıśy formada qoldanylǵaly tur. Bul 8 áripte dıakrıtıkalyq belgi qoldanýdyń ornyna bir forma bolyp sanalatyn dáıekśenińtyń usynylýyn, adamdardyń jazý kezinde dáıekśenity qoldanbaıtynyn, sol sebepti ýaqyt óte ol áripterdiń basqa áriptermen birdeı dybystalyp ketetini jaıly pikirdi śyndyqqa janaspaıdy dep sanaımyz. Sebebi bul problema dáıekśe úśin de ótpeli. Adamdar jazý kezinde praktıkalyq jáne estetıkalyq sebepterge baılanysty dáıekśelity nemese ekpindi de qoldana almaıdy. Bul jaǵdaı azǵantaı tájirıbemen durystalady.
1 forma→ 1 árip: Bir forma tek qana bir áripti nemese tynys belgini kórsete alady. Basqa bir sóılemde bir forma eki túrli árip úśin qoldanylmaýy tıis. (Bul jerde bir formanyń áripke baılanysty ózgeris nusqasyn túrli formada qabyl etpeımiz).
(4.3) Árip-perne juptasymy bir mátin jazylǵanda alfavıttegi bir áriptiń kompyuter pernetaqtasyndaǵy bir ǵana pernemen juptasýyn nemese jazylýyn bildiredi. Buny tómendegi eki ereje arqyly túsindire alamyz:

1 árip→ 1 perne: Bir áriptiń pernetaqtadaǵy bir perneniń basylýy arqyly jazylýy. YAǵnı bir áripti jazý úśin 2 nemese odan da kóp basqa túrli perneler basylmaýy tıis. (Bul jerde bas/kiśi áripti jazýdaǵy Shift nemese CapsLock perneleriniń basylýy nemese dıakrıtıkalyq belgilerin jazý úśin extra pernesiniń basylýy erejeni buzbaıtynyn aıta alamyz).
1 perne→ 1 árip: Pernetaqtada bir perne basylǵanda jazýda tek bir árip jazylýy tıis, eki nemese odan da kóp árip jazylmaýy qajet.
(4.4) Árip-kod juptasymy. Bir alfavıttiń kompyuterde kórsetilýi, óńdelýi, saqtalýy úśin alfavıttegi áripterine arnalǵan kod tizimi jasalýy kerek. Mysaldyń ASCII kod kestesi kompyuterde alfa-sandar sımvoldary (áripter, tynys belgileri, sandary jáne basqa da sımvoldar) saqtaý úśin qoldanylatyn eń eski kodtaý kesteleri nemese standarttarynyń biri. UNICODE qazirgi tańda jıi qoldanylatyn halyqaralyq standart kodtaýdyń júıesi retinde álemdegi barlyq tildi kodtaý úśin paıdalanylady. Jańa alfavıttiń UNICODE kody jasalarda árip-kod juptasymynyń durys jasalýy – mańyzdy taqyryptardyń biri. Bul ereje kodtaý kezinde alfavıttegi bir áriptiń tek bir kodpen kórsetilýi prınıpi boıynśa iske asyrylady.

(5) Aqparattyq tehnologıyalarǵa úılesimdilik

Álipbıdiń jobasyn ázirleý kezinde nazar aýdaratyn taǵy bir krıterıı – mátin nemese qujattardyń kompyuterde jazylýy jeńil, jyldam jáne tıimdi bolýyn qamtamasyz etetin dızaıny. Mobıldik jáne kompyuterlik perne dızaındary, kırıllıadan latynǵa árip aýysýy, OCR, kompyuterlik aýdarma, álipbıde bolmaǵan dybystardyń kórsetilýi sekildi kóptegen qoldanystarda álipbıdegi áripterdiń, formalardyń jáne olarǵa qatysty kompyuter kodtarynyń tańdalýy mańyzdy ról atqarmaq. Mysaldyń formasyn tańdaýda OCR, árip dızaıny, jazý estetıkasy, árip sany – perne dızaınyna áser etetin faktorlar bolyp sanalady.

(6) Latyn negizdi álipbılerge sáıkestilik

Tehnologıyanyń damýymen qatar vırtýaldy álemde elder arasyndaǵy śekaralar aśylyp, ár túrli ult ókilderi bir-birimen jazý arqyly habar alysa alady. Bundaı jaǵdaıda jańa alfavıttiń osy 2 álipbılerdiń sáıkes kelýi mańyzdy:

Aǵylśynśa
Túrikśe bastaýy bolǵan basqa da túrki tilderi
Sáıkestilik termınimen álipbıler arasyndaǵy ortaq elementterdiń mólśerin nusqap otyrmyz. Ortaq elementter yaǵnı dybys, árip, tynys belgi, sımvol jáne emle erejeleri qanśalyqty kóp bolsa, qazaq tiliniń qazirgi zamandaǵy basqa da ulttardyń tilderi arasynda óz ornyn taýyp, álemdik ıntegraıyaǵa ótý jeńil ári jyldam bolmaq. Sáıkestilik prınıpi latynnegizdi álipbıdi qoldanatyn śeteldikterdiń qazaqśany úırenýi kezinde  ári qazaqtardyń aǵylśyn sekildi batys tilderi men túrikśe sekildi túrki tilderin úırenýine jeńil bolady.

(7) Kırıl-latyn aýysýy

Jańa álipbıge aýysý kezinde orysśa oqytý jáne úıretýde qoldanýdy jalǵastyratyndyqtan, kırrılıa orys tili úśin qoldanysta qala bermek. YAǵnı eki alfavıt uzaq ýaqyt qatar paıdalanylatyn bolady. Osyǵan oraı kırıl-latyn árip aýysymy da mańyzyn arttyra túsirmek. Eger kirme sózder (jalqy esimderdi qospaǵanda) qazaqśa aıtylym arqyly qazaqylandyrylmasa, soǵan saı jazylmasa, qazaq tilindegi turaqsyz jaǵdaılar ýaqyt óte sol kúıi jalǵasa bermek. Álipbıdi belgileýde de, kırıl-latyn árip aýysymyna da joǵarydaǵy 4 jaǵdaı zor yqpal etetin bolady. Orys (kırıll) jáne aǵylśyn (latyn) alfavıtteriniń turaqsyz bolýy jáne adamdardyń bul alfavıtterdegi turaqsyzdyqtardy qabyldaýlary fonetıkalyq til bolyp sanalatyn qazaq tiline keri áser etýi múmkin.

(8) Uqsas tájirıbelerden paıdalaný

Latynnegizdi álipbıge óterde osy joldan ótken ulttardyń tájirıbesin qoldaný jáne osy taqyrypta buǵan deıin jasalǵan jumystardan paıdalaný, sonymen qatar olardyń jibergen qatelikterin qaıtalamaý qajet.

Arabnegizdi álipbıden, kırılnegizdi alfavıtten latynǵa ótken túrki tektes ázirbaıjan, túrik, ózbek sekildi tilderdi mysal retinde alýǵa bolady.

·       1920-1930 jj. Keńes Odaǵynda tusynda túrki tektes halyqtar úśin latynǵa ótý kezeńi júrip, ortaq álipbı anyqtaldy. Bul jerdegi maqsat arab alfavıtin alyp tastaý jáne revolyuıya men kommýnızmdi ońaı qabyldaýy úśin túrki tektes halyqtardy tarıhynan, mádenıetinen, dininen alystatý edi. Keıinirek túrki halyqtaryna Batys elderiniń latyn álipbıine áser etetindigi demokratıyalyq jolmen túsindirilip, latyn álipbıi joıylyp, ornyna kırıllıa engizildi. Kırıllıanyń engizilýimen qatar ár ulttyń alfavıtine túrik halyqtarynyń bir-biriniń jazbalaryn ońaı oqyp, ortaq alfavıtke ıe bolýyna jol bermeý úśin śaǵyn aıyrymdar qosyldy. 1927-1940 jyldar aralyǵynda qazaqtar latyn tilindegi «Qazaqparat» alfavıtin paıdalandy. YAǵnı  buǵan deıin qazaqtardyń eki alfavıt ózgertý tájirıbesi bolǵan.

Túrki halyqtardyń ǵalymdarynyń uzaq ýaqyt jasaǵan ortaq jumystarynyń nátıjesinde túrki tilderindegi barlyq daýysty dybystardy belgileıtin ortaq túrikśe alfavıt 1993 jyly jasaldy. Bul jumystyń maqsaty túrki tilderiniń bir alfavıtti qoldanýyn jáne osy jolda mádenı jáne áleýmettik birligin nyǵaıtý boldy.
Túrkıya bastap, Ázirbaıjan, Túrkmenstan, jáne Ózbekstan jalǵastyryp, latynnegizdi álipbıge kóśti. Ókiniśke oraı, ǵylymı kózqarastyń bolmaýy nemese sayası kózqarastarǵa baılanysty osy tilderde usynylǵan alfavıtter, máselen, qazaq tilindegi dáıekśeli jáne ekpin alfavıti sekildi birneśe ret ózgeriske uśyrady. Keıbir alfavıtter 1 dybys – 1 árip erejesine sáıkes kelmeýi sebepti bolaśaqta birneśe ret ózgerýi yqtımal. Degenmen álipbı sekildi bundaı mańyzdy máselede qatelik jiberýge bolmaıdy. Eger jiberilgen qatelerden sabaq alyp, ǵylymı ádisti qoldansaq, bul isti birinśi retten-aq qatesiz jasaýǵa bolady.
Alfavıt jáne pernetaqta dızaıny

Joǵaryda jańa álipbı dızaınynda nazar aýdartqan krıterııler jaıly aıtylǵan edi. Usynylǵan álipbıdiń pernetaqtasyn kereginśe ózgertý isin qolǵa almaqpyz. Joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı, mobıldik jáne kompyuterlik eki túrli pernetaqta týraly sóz bolyp otyr. Kompyuter pernesi fızıkalyq, al mobıldik perneler vırtýaldy  nemese vızýaldy bir pernetaqta bop sanalady. Ár pernetaqtany jazý kezinde qoldanýdyń túrli artyqśylyqtary men tájirıbeleri bar.

Qorytyndy

Sonymen qoryta aıtqanda, usynylǵan álipbıdi dayarlaýda nazar aýdarylýy tıis krıterııler osy maqalamyzda jazylǵan krıterıılermen sáıkes keledi.

Aǵylśynśa latyn alfavıtiniń kemśilikteri bar ekenin umytpaýymyz kerek. 40 dybysty śyǵarý úśin 26 árip qyzmet etpek. Bul alfavıttegi X jáne Q sekildi áripter qajet emes, sebebi bul áripter śyǵaratyn dybystar basqa áriptermen berilýi tıis. Aǵylśyn alfavıtin reformalaý úśin kóptegen josparlar jasalsa da, aǵylśyn tili óte keń taralǵan til, sondyqtan bul álipbıdi túzetý óte qıyn.  Sol sıyaqty kırıllıa alfavıti de problemalyq álipbı bolyp sanalady. Bul álipbıde de retsizdikter men sáıkessizdikter bar. Aǵylśyn tili fonetıkalyq til dep tipti aıta almaımyz. Orys tili de dál solaı. Sol sebepti dybystar men áripter arasynda eśqandaı sáıkestik bolmaıdy. Jańa álipbıdi qurastyrǵan kezde biz osy kemśilikterdi bizdiń álipbıimizge kirgizbeýimiz jáne sondaı qatelikter jibermeýimiz kerek.

Jańa álipbıge ótkende álipbı jobasy kórinisiniń bir bóligi retinde árip aýysymy, árip dızaıny, pernetaqta jobasy sekildi tehnıkalyq turǵydan jasalýy qajet jumystardan basqa jańa álipbımen úıretýde qoldanylatyn ádis jáne tehnologıyalar emle men sózdikterdiń dayarlanýyna, dáris kitaptary men negizgi kitaptardyń kırıllıadan latynǵa kompyuter arqyly avtomatty túrde aýdarylýyna deıingi jasalatyn ister anyqtalýy tıis. Bul – aýdarýdy jeńil ári qıyndyqsyz iske asyrý úśin qaı kezde neni jáne kimder tarapynan qalaı jasalýy kerektigin aıqyndaıtyn jospar.

 

 

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here