Memleket basśysynyń «Bolaśaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasy

0
275

KIRISPE

Elimiz jańa tarıhı kezeńge ayaq basty. Men jyl basyndaǵy halyqqa Joldaýymda Qazaqstannyń úśinśi jańǵyrýy bastalǵanyn jarıyaladym.

Osylaıśa, biz qaıta túleýdiń aıryqśa mańyz­dy eki proesi – sayası reforma men eko­nomı­kalyq jańǵyrýdy qolǵa aldyq.

Bizdiń maqsatymyz aıqyn, baǵytymyz belgili, ol – álemdegi eń damyǵan 30 eldiń qataryna qosylý.

Atalǵan eki jańǵyrý proesiniń de naqty maq­sat-mindetteri, basymdyqtary men oǵan jet­kizetin joldary bar. Men kózdegen jumys­tary­myzdyń bári der ýaqytynda jáne barynśa tıimdi júzege asaryna senimdimin. Biraq, oılaǵanymyz oryndalý úśin munyń ózi jetkiliksiz.

Maqsatqa jetý úśin bizdiń sanamyz isimizden ozyp júrýi, yaǵnı odan buryn jańǵyryp oty­rýy tıis. Bul sayası jáne ekonomıkalyq jań­ǵyrý­lardy tolyqtyryp qana qoımaı, olardyń ózegine aınalady.

Rýhanı jańǵyrý tek búgin bastalatyn jumys emes.

Biz Táýelsizdik kezeńinde bul baǵytta birneśe aýqymdy is atqardyq.

2004 jyly «Mádenı mura» baǵdarlamasy ayasynda Qazaqstan aýmaǵyndaǵy tarıhı-mádenı eskertkiśter men nysandardy jańǵyrttyq.

2013 jyly «Halyq – tarıh tolqynynda» baǵ­darlamasy arqyly álemniń eń beldi arhıvterinen tól tarıhymyzǵa qatysty qujattardy júıeli túrde jınap, zerttedik.

Endi osynyń bárinen de aýqymdy jáne irgeli jumystardy bastaǵaly otyrmyz.

Men elimiz myqty, ári jaýapkerśiligi joǵary Birtutas Ult bolý úśin bolaśaqqa qa­laı qadam basatynymyz jáne buqaralyq sana­­ny qalaı ózgertetinimiz týraly kózqaras­tarym­dy ortaǵa salýdy jón kórdim.

I. HHI ǴASYRDAǴY ULTTYQ SANA TÝRALY

Kúlli jer júzi bizdiń kóz aldymyzda ózgerýde. Álemde baǵyty áli bulyńǵyr, jańa tarıhı kezeń bastaldy. Kún sanap ózgerip jatqan dúbirli dúnıede sana-sezimimiz ben dúnıetanymymyzǵa ábden sińip qalǵan taptaýryn qaǵıdalardan aryl­masaq, kóś basyndaǵy eldermen terezemizdi teńep, ıyq túıistirý múmkin emes. Ózgerý úśin ózimizdi myqtap qolǵa alyp, zaman aǵymyna ıkemdelý arqyly jańa dáýirdiń jaǵymdy jaqtaryn boıǵa sińirýimiz kerek.

HH ǵasyrdaǵy batystyq jańǵyrý úlgisiniń búgingi zamannyń bolmysyna saı kelmeýiniń syry nede? Menińśe, basty kemśiligi – olardyń ózderine ǵana tán qalyby men tájirıbesin basqa halyqtar men órkenıetterdiń erekśelikterin eskermeı, bárine jappaı eriksiz tańýynda. Ájeptáýir jańǵyrǵan qoǵamnyń óziniń tamyry tarıhynyń tereńinen bas­taý alatyn rýhanı kody bolady.

Jańa turpatty jańǵyrýdyń eń basty śarty – sol ulttyq kodyńdy saqtaı bilý. Onsyz jańǵyrý degenińizdiń qur jańǵyryqqa aınalýy op-ońaı.

Biraq, ulttyq kodymdy saqtaımyn dep boıyńdaǵy jaqsy men jamannyń bárin, yaǵnı bolaśaqqa senimdi nyǵaıtyp, alǵa bastaıtyn qasıetterdi de, kejegesi keri tartyp turatyn, ayaqtan śalatyn ádetterdi de ulttyq sananyń ayasynda súrlep qoyuǵa bolmaıtyny aıdan anyq.

Jańǵyrý ataýly burynǵydaı tarıhı tájirıbe men ulttyq dástúrlerge śekeden qaramaýǵa tıis. Kerisinśe, zamana synynan súrinbeı ótken ozyq  dástúrlerdi tabysty jańǵyrýdyń mańyzdy alǵyśarttaryna aınaldyra bilý qajet. Eger jańǵyrý eldiń ulttyq-rýhanı tamyrynan nár ala almasa, ol adasýǵa bastaıdy.

Sonymen birge, rýhanı jańǵyrý ulttyq sananyń túrli polyusterin qıynnan qıys­ty­ryp, jarastyra alatyn qudiretimen mańyzdy.

Bul – tarlan tarıhtyń, jasampaz búgingi kún men jarqyn bolaśaqtyń kókjıekterin úıle­simdi sabaqtastyratyn ult jadynyń tuǵyr­namasy.

Men halqymnyń taǵylymy mol tarıhy men erte zamannan arqaýy úzilmegen ulttyq salt-dástúrlerin aldaǵy órkendeýdiń berik dińi ete oty­ryp, árbir qadamyn nyq basýyn, bolaśaqqa senim­men bet alýyn qalaımyn.

Bul rette, tutas qoǵamnyń jáne árbir qa­zaq­stan­dyqtyń sanasyn jańǵyrtýdyń bir­neśe baǵy­tyn atap óter edim.

Básekelik qabilet
Qazirgi tańda jeke adam ǵana emes, tutas halyq­tyń ózi básekelik qabiletin arttyrsa ǵana ta­bys­qa jetýge múmkindik alady.

Básekelik qabilet degenimiz – ulttyń aımaqtyq nemese jahandyq naryqta baǵasy, ya bolmasa sapasy jóninen ózgelerden utymdy dúnıe usy­na alýy. Bul materıaldyq ónim ǵana emes, sony­men birge, bilim, qyzmet, zıyatkerlik ónim nemese sapaly eńbek resýrstary bolýy múmkin.

Bolaśaqta ulttyń tabysty bolýy onyń tabıǵı baılyǵymen emes, adamdarynyń básekelik qa­bi­letimen aıqyndalady. Sondyqtan, árbir qazaq­standyq, sol arqyly tutas ult HHI ǵasyrǵa laıyqty qasıetterge ıe bolýy kerek. Mysaly,  kom­pyuterlik saýattylyq, śet tilderin bilý, má­denı aśyqtyq sıyaqty faktorlar árkimniń alǵa basýyna sózsiz qajetti alǵyśarttardyń sana­tynda.

Sol sebepti, «ıfrly Qazaqstan», «Úś tilde bilim berý», «Mádenı jáne konfessıyaaralyq kelisim» sıyaqty baǵdarlamalar – ultymyzdy, yaǵnı barśa qazaqstandyqtardy HHI ǵasyrdyń talaptaryna dayarlaýdyń qamy.

Pragmatızm
Qanymyzǵa sińgen kóptegen daǵdylar men taptaýryn bolǵan qasań qaǵıdalardy ózgert­peıinśe, bizdiń tolyqqandy jańǵy­rýymyz múmkin emes.

Tól tarıhymyzǵa, babalarymyzdyń ómir saltyna bir sát úńilip kórsek, śynaıy pragmatızmniń talaı jarqyn úlgilerin tabýǵa bolady.

Halqymyz ǵasyrlar boıy týǵan jerdiń tabıǵatyn kózdiń qaraśyǵyndaı saqtap, onyń baılyǵyn únemdi, ári oryndy jumsaıtyn teńdesi joq ekologıyalyq ómir saltyn ustanyp keldi.

Tek ótken ǵasyrdyń ortasynda, nebári birneśe jyl iśinde mıllıondaǵan gektar dalamyz ayaýsyz jyrtyldy. Baǵzy zamandardan beri urpaqtan urpaqqa jalǵasyp kelgen ulttyq pragmatızm sanaýly jylda adam tanymastaı ózgerip, as ta tók ysyrapśyldyqqa ulasty. Sonyń kesirinen, Jer-Ana jaratylǵannan beri śóbiniń basy tulparlardyń tuyaǵymen ǵana taptalǵan dalanyń barlyq qunary qurdymǵa ketti. Túgin tartsań maıy śyǵatyn myńdaǵan gektar mıyaly jerlerimiz ekologıyalyq apat aımaqtaryna, Aral teńizi ańqasy kepken qý medıen śólge aınaldy.

Osynyń bári – jerge asa nemquraıly qaraýdyń ay mysaly.

Biz jańǵyrý jolynda babalardan mıras bolyp, qanymyzǵa sińgen, búginde tamyrymyzda búlkildep jatqan izgi qasıetterdi qaıta túletýimiz kerek.

Pragmatızm – ózińniń ulttyq jáne jeke baılyǵyńdy naqty bilý, ony únemdi paıdalanyp, soǵan sáıkes bolaśaǵyńdy josparlaı alý, ysyrapśyldyq pen astamśylyqqa, dańǵoılyq pen kerdeńdikke jol bermeý degen sóz. Qazirgi qoǵamda śynaıy mádenıettiń belgisi – orynsyz sán-saltanat emes. Kerisinśe, ustamdylyq, qanaǵatśyldyq pen qarapaıymdylyq, únemśildik pen oryndy paıdalaný kórgendilikti kórsetedi.

Naqty maqsatqa jetýge, bilim alýǵa, salamatty ómir saltyn ustanýǵa, kásibı turǵydan jetilýge basymdyq bere otyryp, osy jolda ár nárseni utymdy paıdalaný – minez-qulyqtyń pragmatızmi degen osy.

Bul – zamanaýı álemdegi birden-bir tabysty úlgi. Ult nemese jeke adam naqty bir mejege bet túzep, soǵan maqsatty túrde umtylmasa, erteń iske aspaq túgili, eldi qurdymǵa bastaıtyn popýlıstik ıdeologıyalar paıda bolady.

Ókiniśke qaraı, tarıhta tutas ulttardyń eśqaśan oryndalmaıtyn eles ıdeologıyalarǵa śyrmalyp, aqyry sý túbine ketkeni týraly mysaldar az emes. Ótken ǵasyrdyń basty úś ıdeo­logıyasy – kommýnızm, faśızm jáne lıberalızm bizdiń kóz aldymyzda kúıredi.

Búginde radıkaldy ıdeologıyalar ǵasyry kelmeske ketti. Endi aıqyn, túsinikti jáne bolaśaqqa jiti kóz tikken baǵdarlar kerek. Adamnyń da, tutas ulttyń da naqty maqsatqa jetýin kózdeıtin osyndaı baǵdarlar ǵana damýdyń kógine temirqazyq bola alady. Eń bastysy, olar eldiń múmkindikteri men śama-śarqyn muqıyat eskerýge tıis.

YAǵnı, realızm men pragmatızm ǵana tayaý onjyldyqtardyń urany bolýǵa jaraıdy.

Ulttyq biregeılikti saqtaý
Ulttyq jańǵyrý degen uǵymnyń ózi ulttyq sananyń kemeldenýin bildiredi.

Onyń eki qyry bar.

Birinśiden, ulttyq sana-sezimniń kókjıegin keńeıtý.

Ekinśiden, ulttyq bolmystyń ózegin saqtaı otyryp, onyń birqatar sıpattaryn ózgertý.

Qazir saltanat quryp turǵan jańǵyrý úlgile­ri­niń qandaı qateri bolýy múmkin?

Qater jańǵyrýdy árkimniń ulttyq damý úlgi­sin bárine ortaq, ámbebap úlgige almastyrý re­tinde qarastyrýda bolyp otyr. Alaıda, ómirdiń ózi bul paıymnyń túbirimen qate ekenin kórsetip berdi. Is júzinde árbir óńir men árbir memleket óziniń derbes damý úlgisin qalyptastyrýda.

Ulttyq salt-dástúrlerimiz, tilimiz ben mýzykamyz, ádebıetimiz, joralǵylarymyz, bir sózben aıtqanda ulttyq rýhymyz boıymyzda máńgi qalýǵa tıis.

Abaıdyń danalyǵy, Áýezovtiń ǵulamalyǵy, Jambyldyń jyrlary men Qurmanǵazynyń kúı­leri, ǵasyrlar qoınaýynan jetken babalar úni – bular bizdiń rýhanı mádenıetimizdiń bir parasy ǵana.

Sonymen birge, jańǵyrý uǵymynyń ózi meı­lin­śe kónergen, jahandyq álemmen qabyspaıtyn keıbir daǵdylar men ádetterden arylý degendi bildiredi.

Mysaly, jerśildikti alaıyq. Árıne, týǵan jerdiń tarıhyn bilgen jáne ony maqtan etken durys. Biraq, odan da mańyzdyraq máseleni – ózińniń birtutas uly ulttyń perzenti ekenińdi umytýǵa áste  bolmaıdy.

Biz árkim jeke basynyń qandaı da bir iske qos­qan úlesi men kásibı biliktiligine qarap baǵa­lanatyn merıtokratıyalyq qoǵam quryp jatyrmyz. Bul júıe jeń uśynan jalǵasqan tamyr-tanystyqty kótermeıdi.

Osynyń bárin egjeı-tegjeıli aıtyp otyr­ǵandaǵy maqsatym – boıymyzdaǵy jaqsy men jamandy sanamalap, terý emes. Men qazaq­stan­dyq­­tardyń eśqaśan buljymaıtyn eki erejeni túsinip, baıybyna barǵanyn qalaımyn.

Birinśisi – ulttyq kod, ulttyq mádenıet saqtalmasa, eśqandaı jańǵyrý bolmaıdy.

Ekinśisi – alǵa basý úśin ulttyń damýyna kedergi bolatyn ótkenniń kertartpa tustarynan bas tartý kerek.

Bilimniń saltanat qurýy
Bilimdi, kózi aśyq, kókiregi oyaý bolýǵa umtylý – bizdiń qanymyzda bar qasıet.

Táýelsizdik jyldarynda qyrýar jumys jasaldy. Biz on myńdaǵan jasty álemniń mań­daıaldy ýnıversıtetterinde oqytyp, daıyn­dadyq. Bul jumys ótken ǵasyrdyń toqsanynśy jyl­darynyń basynda qolǵa alynǵan «Bolaśaq» baǵdar­lamasynan bastaldy. Elimizde óte joǵary deńgeı­degi birqatar ýnıversıtetter aśyldy, zıyat­kerlik mektepter júıesi qalyptasty. Basqa da kóptegen is tyndyryldy.

Degenmen, bilimniń saltanaty jalpyǵa or­taq bolýǵa tıis. Onyń aıqyn da, bultartpas sebep­­teri bar. Tehnologıyalyq revolyuıyanyń betaly­­syna qarasaq, tayaý onjyldyq ýaqyt­ta qazir­gi kásipterdiń jartysy joıylyp ketedi.

Ekonomıkanyń kásiptik sıpaty buryn-sońdy eśbir dáýirde munśama jedel ózgermegen.

Biz búgingi jańa ataýly erteń-aq eskige aınalatyn, júrisi jyldam dáýirge ayaq bastyq. Bul jaǵ­daıda kásibin neǵurlym qınalmaı, jeńil ózger­týge qabiletti, asa bilimdar adamdar ǵana tabysqa jetedi.

Osyny bek túsingendikten, biz bilimge bóli­netin byudjet śyǵystarynyń úlesi jóninen álem­degi eń aldyńǵy qatarly elderdiń sanaty­na qosylyp otyrmyz.

Tabysty bolýdyń eń irgeli, basty faktory bilim ekenin árkim tereń túsinýi kerek. Jas­tary­myz basymdyq beretin mejelerdiń qatar­ynda bilim árdaıym birinśi orynda turýy śart. Sebebi, qundylyqtar júıesinde bilimdi bárinen bıik qoyatyn ult qana tabysqa jetedi.

Qazaqstannyń revolyuıyalyq emes, evolyuıyalyq damýy
Bıyl Eýrazıya qurlyǵynyń ulan-ǵaıyr aý­ma­ǵyn astań-kesteń etken 1917 jyldyń qazan aıyn­daǵy oqıǵaǵa 100 jyl tolady.

Kúlli HH ǵasyr revolyuıyalyq silki­nis­terge toly boldy. Bul osy aýmaqtaǵy barśa ult­­­tar­ǵa meılinśe áser etip, búkil bolmysyn ózgert­ti.

Árbir jurt tarıhtan ózinśe taǵylym alady, bul – árkimniń óz erkindegi śarýa.

Bireýge ózińniń kózqarasyńdy eriksiz tańýǵa eśqaśan bolmaıdy. Bizge tarıh týraly ózderiniń sýbektıvti paıymdaryn tyqpalaýǵa da eś­kim­niń qaqysy joq.

Ótken HH ǵasyr halqymyz úśin qasiretke to­ly, zobalań da zulmat ǵasyr boldy.

Birinśiden, ulttyq damýdyń kóneden jalǵasyp kele jatqan ózimizge ǵana tán joly birjola kúıretilip, qoǵamdyq qurylymnyń bizge jat úlgisi eriksiz tańyldy.

Ekinśiden, ultymyzǵa adam aıtqysyz demo­grafıyalyq soqqy jasaldy. Onyń jarasy bir ǵasyrdan beri áli jazylmaı keledi.

Úśinśiden, qazaqtyń tili men mádenıeti qur­dymǵa kete jazdady.

Tórtinśiden, elimizdiń kóptegen óńirleri eko­lo­gıyalyq apat aımaqtaryna aınaldy.

Árıne, tarıh tek aqtańdaqtardan turmaıdy.

HH ǵasyr Qazaqstanǵa birqatar ıgilikterin de berdi.

Indýstrıyalandyrýdy, áleýmettik jáne óndi­ristik ınfraqurylymdardyń qurylýyn, jańa ın­tellıgenıyanyń qalyptasýyn osyǵan jat­qyzýǵa bolady.

Bul kezeńde elimizde belgili bir  jańǵyrý boldy. Biraq, bul – ulttyń emes, aýmaqtyń jań­ǵy­rýy edi.

Biz tarıhtyń sabaǵyn aıqyn túsinýimiz kerek. Revolyuıyalar dáýiri áli bitken joq. Tek onyń formasy men  mazmuny túbegeıli ózgerdi.

Bizdiń keśegi tarıhymyz bultartpas bir aqı­qatqa – evolyuıyalyq damý ǵana ulttyń ór­ken­deýine múmkindik beretinine kózimizdi jetkizdi.

Budan sabaq ala bilmesek, taǵy da tarıhtyń temir qaqpanyna túsemiz. Endeśe, evolyuıyalyq damý qaǵıdasy árbir qazaqstandyqtyń jeke basynyń derbes baǵdaryna aınalýǵa tıis.

Biraq, qoǵamnyń evolyuıyalyq damýy qaǵıda retinde máńgi tumśalanýdyń sınonımi emes.

Sol sebepti, tarıhtyń ay sabaǵyn túsinip qana qoımaı, ózimiz kúnde kórip júrgen qazirgi qubylystardan oı túıip,  bolaśaqtyń betalysyna qarap, paıym jasaı bilý de aıryqśa mańyzdy.

Búginde revolyuıyalar óńin ózgertip, ulttyq, dinı, mádenı, separatıstik perde jamyldy. Biraq, bári de, túptep kelgende, qantógispen, eko­nomıkalyq kúıreýmen ayaqtalatynyn kórip otyrmyz.

Sondyqtan, álemdegi oqıǵalardy oı eleginen ótkizip, qorytyndy jasaý – qoǵamnyń da, sayası partıyalar men qozǵalystardyń da, bilim berý júıe­siniń de aýqymdy dúnıetanymdyq, rýhanı ju­mysynyń bir bóligi.

Sananyń aśyqtyǵy

Kóptegen problema álemniń qarqyndy ózgerip jatqanyna qaramastan, buqaralyq sana-sezimniń «ot basy, ośaq qasy» ayasynda qalýynan týyndaıdy.

Bir qaraǵanda, jer júzindegi mıllıardtan astam adam óziniń týǵan tilimen qatar, kásibı baılanys quraly retinde japatarmaǵaı oqyp jatqan aǵylśyn tilin bizdiń de jappaı jáne jedel úırenýimiz kerektigi eś dáleldeýdi qajet etpeı­tindeı.

Eýropalyq Odaqtyń 400 mıllıonnan astam turǵyny ana tilderi – nemis, franýz, ıspan, ıtalyan nemese basqa da tilderdi  syılamaı ma? Álde 100 mıllıondaǵan qytaı men ındonezıyalyqtar, malaılar aǵylśyn tilin erikkennen úırenip jatyr ma?

Bul – bázbireýlerdiń ánśeıin qalaýy emes, ja­handyq álemge erkin kirigip, jumys isteýdiń bas­ty śarty.

Biraq, másele buǵan da tirelip turǵan joq. Sa­nanyń aśyqtyǵy zerdeniń úś erekśeligin bil­diredi.

Birinśiden, ol dúıim dúnıede, Jer śarynyń ózińe qatysty aýmaǵynda jáne óz elińniń aınalasynda ne bolyp jatqanyn túsinýge múmkindik beredi.

Ekinśiden, ol jańa tehnologıyanyń aǵyny alyp keletin ózgeristerdiń bárine daıyn bolý degen sóz. Tayaýdaǵy on jylda bizdiń ómir saltymyz: jumys, turmys, demalys, baspana, adamı qatynas tásilderi, qysqasy, barlyǵy túbegeıli ózgeredi. Biz buǵan da daıyn bolýymyz kerek.

Úśinśiden, bul – ózgelerdiń tájirıbesin alyp, eń ozyq jetistikterin boıǵa sińirý múmkindigi. Azıyadaǵy eki uly derjava – Japonıya men Qy­taı­dyń búgingi kelbeti – osy múmkindikterdi tıimdi paı­dalanýdyń naǵyz úlgisi.

«Ózimdiki ǵana tańsyq, ózgeniki – qańsyq» dep keri tartpaı, aśyq bolý, basqalardyń eń ozyq jetistikterin qabyldaı bilý, bul – ta­bystyń kilti, ári aśyq zerdeniń basty kórset­kiś­teriniń biri.

Eger qazaqstandyqtar jer júzine úıden śyq­paı, terezeden telmirip otyryp baǵa beretin bolsa, álemde, qurlyqta, tipti irgedegi elderde qandaı daýyl soǵyp jatqanyn kóre almaıdy.

Kókjıektiń arǵy jaǵynda ne bolyp jatqanyn da bile almaıdy. Tipti, birqatar ustanymdarymyzdy túbegeıli qaıta qaraýǵa májbúrleıtin syrtqy yqpaldardyń baıybyna baryp, túsine de almaı qalady.

II.  TAYAÝ JYLDARDAǴY MINDETTER

Qoǵamdyq sana jańǵyrýdyń negizgi qaǵı­da­laryn qalyptastyrýdy ǵana emes, sonymen birge, bizdiń zaman synaǵyna laıyqty tótep berýimizge qajetti naqty jobalardy júzege asyrýymyzdy da talap etedi.

Osyǵan baılanysty, men aldaǵy jyldarda myqtap qolǵa alý qajet bolatyn birneśe jobany usynamyn.

Birinśiden, qazaq tilin birtindep latyn álipbıine kóśirý jumystaryn bastaýymyz kerek. Biz bul máselege neǵurlym dáıektilik qajettigin tereń túsinip, baıyppen qarap kelemiz jáne oǵan kirisýge Táýelsizdik alǵannan beri muqıyat daıyndaldyq.

Qazaq tiliniń álipbıi tym tereńnen tamyr tartatynyn bilesizder.

VI-VII ǵasyrlar – erte orta ǵasyr kezeńi. Bul ýaqytta Eýrazıya qurlyǵynda ǵylymǵa «Orhon-Enıseı jazýlary» degen ataýmen tanylǵan kóne túrkilerdiń rýnıkalyq jazýy paıda bolyp, qol­danyldy.

Bul adamzat tarıhyndaǵy eń kóne álipbılerdiń biri retinde belgili.

V-XV ǵasyrlarda túrki tili Eýrazıya qurly­ǵynyń asa aýqymdy bóliginde ultaralyq qatynas tili boldy.

Máselen, Altyn Ordanyń búkil resmı qu­jat­tary men halyqaralyq hat-habarlary negizinen ortaǵasyrlyq túrki tilinde jazylyp keldi.

Halqymyz Islam dinin qabyldaǵan soń rýnı­kalyq jazýlar birtindep ysyrylyp, arab tili men arab álipbıi tarala bastady.

H ǵasyrdan HH ǵasyrǵa deıin, 900 jyl boıy Qazaqstan aýmaǵynda arab álipbıi qoldanyldy.

1929 jylǵy 7 tamyzda KSRO Ortalyq Atqarý Komıteti men KSRO Halyq Ko­mıs­sar­lary Keńesiniń Prezıdıýmy latyndan­dyrylǵan jańa álipbı – «Birtutas túrki al­favıtin» engizý týraly qaýly qabyldady.

Latyn álipbıiniń negizinde jasalǵan jazý úlgisi 1929 jyldan 1940 jylǵa deıin qoldanylyp, keıin kırıllıaǵa aýystyryldy.

1940 jylǵy 13 qaraśada «Qazaq jazýyn latyndandyrylǵan álipbıden orys grafıkasy negizindegi jańa álipbıge kóśirý týraly» zań qabyldandy.

Osylaıśa, qazaq tiliniń álipbıin ózgertý tarıhy negizinen naqty sayası sebeptermen aıqyn­dalyp keldi.

Men 2012 jylǵy jeltoqsan aıynda jarıya etken «Qazaqstan-2050» Strategıyasynda «2025 jyl­dan bastap latyn álipbıine kóśýge kirisýimiz kerektigin» málimdedim.

Bul – sol kezden barlyq salalarda biz latyn qar­pine kóśýdi bastaımyz degen sóz.

YAǵnı, 2025 jylǵa qaraı is qaǵazdaryn, merzimdi baspasózdi, oqýlyqtardy, bárin de latyn álip­bıimen basyp śyǵara bastaýǵa tıispiz.

Ol kezeń de tayap qaldy, sondyqtan biz ýaqyt uttyrmaı, bul jumysty osy bastan qolǵa alýymyz kerek. Biz osynaý aýqymdy jumysty bastaýǵa qa­jetti daıyndyq jumystaryna qazirden kiri­semiz. Úkimet qazaq tilin latyn álipbıine kóśi­rý­diń naqty kestesin jasaýy kerek.

Latynśaǵa kóśýdiń tereń logıkasy bar. Bul qazirgi zamanǵy tehnologıyalyq orta­nyń, kom­mýnıkaıyanyń, sondaı-aq, HHI ǵasyr­daǵy ǵyly­mı jáne bilim berý proesiniń erekśe­lik­terine baılanysty.

Mektep qabyrǵasynda balalarymyz aǵylśyn tilin oqyp, latyn áripterin onsyz da úırenip jatyr. Sondyqtan, jas býyn úśin eśqandaı qıyndyq, kedergiler bolmaq emes.

2017 jyldyń ayaǵyna deıin ǵalymdardyń kómegimen, barśa qoǵam ókilderimen aqyldasa otyryp, qazaq álipbıiniń jańa grafıkadaǵy biryńǵaı standartty nusqasyn qabyldaý kerek. 2018 jyldan bastap jańa álipbıdi úıretetin mamandardy jáne orta mektepterge arnalǵan oqýlyqtardy daıyndaýǵa kirisýimiz qajet.

Aldaǵy 2 jylda uıymdastyrý jáne ádistemelik jumystar júrgizilýge tıis.

Árıne, jańa álipbıge beıimdelý kezeńinde bel­gili bir ýaqyt kırıllıa alfavıti de qol­danyla turady.

Ekinśiden, qoǵamdyq jáne gýmanıtarlyq ǵylymdar boıynśa «Jańa gýmanıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» jobasyn qolǵa alamyz.

Onyń máni mynada:

Biz tarıh, sayasattaný, áleýmettaný, fılosofıya, psıhologıya, mádenıettaný jáne fılologıya ǵylymdary boıynśa stýdentterge tolyqqandy bilim berýge qajetti barlyq jaǵdaıdy jasaýǵa tıispiz. Gýmanıtarlyq zıyaly qaýym ókilderi elimizdiń joǵary oqý oryndaryndaǵy gýma­nıtarlyq kafedralardy qaıta qalpyna keltirý arqyly memlekettiń qoldaýyna ıe bolady. Bizge ınjenerler men dárigerler ǵana emes, qazirgi zamandy jáne bolaśaqty tereń túsine alatyn bilimdi adamdar da aýadaı qajet.
Biz aldaǵy birneśe jylda gýmanıtarlyq bilimniń barlyq baǵyttary boıynśa álemdegi eń jaqsy 100 oqýlyqty ártúrli tilderden qazaq tiline aýdaryp, jastarǵa dúnıe júzindegi tań­daýly úlgilerdiń negizinde bilim alýǵa múmkindik jasaımyz. 2018-2019 oqý jylynyń ózinde stýdentterdi osy oqýlyqtarmen oqyta bastaýǵa tıispiz.
Ol úśin qazirgi aýdarmamen aınalysatyn qurylymdar negizinde memlekettik emes Ulttyq aýdarma byurosyn qurý kerek. Ol Úkimettiń tapsyrysy boıynśa 2017 jyldyń jazynan tıisti jumystarǵa kirise bergeni jón.
Bul baǵdarlama arqyly nege qol jetkizemiz?

Eń aldymen, júz myńdaǵan stýdentke jańa sapalyq deńgeıde bilim bere bastaımyz.

Bul – bilim salasyndaǵy jahandyq básekege ne­ǵurlym beıimdelgen mamandardy dayarlaý degen sóz.

Oǵan qosa, jańa mamandar aśyqtyq, pragmatızm men básekelik qabilet sıyaqty sanany jańǵyrtýdyń negizgi qaǵıdalaryn qo­ǵam­da or­nyqtyratyn basty kúśke aınalady. Osylaıśa, bolaśaqtyń negizi bilim orda­larynyń aýdıtorıyalarynda qalanady.

Bizdiń áleýmettik jáne gýmanıtarlyq bilimimiz uzaq jyldar boıy bir ǵana ilimniń ayasynda śektelip, dúnıege bir ǵana kózqaraspen qaraýǵa májbúr boldyq. Álemniń úzdik 100 oqýlyǵynyń qazaq tilinde śyǵýy 5-6 jyldan keıin-aq jemisin bere bastaıdy. Sol sebepti, ýaqyt uttyrmaı, eń zamanaýı, tańdaýly úlgilerdi alyp, olardyń qazaq tilindegi aýdarmasyn jasaýymyz kerek.

Bul – memlekettiń mindeti.

Úkimet muny aýdarmaśy mamandarmen qamtamasyz etý, avtorlyq quqyq, oqý-ádistemelik baǵdarlamalar men professorlyq-oqytýśylyq quramdy belgileý sıyaqty jaıttardy eskere otyryp, keśendi túrde śeśýi kerek.

Úśinśiden, Qazaq «Týǵan jerge týyńdy tik» dep beker aıtpaǵan.

Patrıotızm kindik qanyń tamǵan jerińe, ósken aýylyńa, qalań men óńirińe, yaǵnı týǵan jerińe degen súıispenśilikten bastalady.

Sol sebepti, men «Týǵan jer» baǵdarlamasyn qolǵa alýdy usynamyn. Onyń aýqymy izinśe op-ońaı keńeıip, «Týǵan elge» ulasady.

Máselen, «Aýylym – ánim» atty ándi  aıtqanda, «Týǵan jerin súıe almaǵan, súıe alar ma týǵan elin» dep śyrqaıtyn edik qoı. Bajaılap qarasaq, bul – maǵynasy óte tereń sózder.

Baǵdarlama nege «Týǵan jer» dep atalady? Adam balasy – śeksiz zerdeniń ǵana emes, ǵajaıyp sezimniń ıesi. Týǵan jer – árkimniń śyr etip jerge túsken, baýyrynda eńbektep, qaz basqan qasıetti mekeni, talaı jannyń ómir-baqı turatyn ólkesi. Ony qaıda júrse de júreginiń túbinde áldılep ótpeıtin jan balasy bolmaıdy.

Týǵan jerge, onyń mádenıeti men  salt-dás­túrlerine aıryqśa ińkárlikpen atsalysý – śynaıy patrıotızmniń mańyzdy kórinisteriniń biri.

Bul kez kelgen halyqty ánśeıin birige salǵan qaýym emes, śyn mánindegi ult etetin mádenı- genetıkalyq kodynyń negizi.

Bizdiń babalarymyz ǵasyrlar boıy uśqan qustyń qanaty talyp, júgirgen ańnyń tuyaǵy tozatyn ulan-ǵaıyr aýmaqty ǵana qorǵaǵan joq.

Olar ulttyń bolaśaǵyn, keler urpaǵyn, bizdi qorǵady. San taraptan suqtanǵan jat jurtqa Atamekenniń qarys qadamyn da bermeı, urpaǵyna mıras etti.

Týǵan jerge degen súıispenśilik neni bil­diredi, jalpy, baǵdarlamanyń máni nede?

Birinśi, bul bilim berý salasynda aýqymdy ólketaný jumystaryn júrgizýdi, ekologıyany jaqsartýǵa jáne eldi mekenderdi  abattandyrýǵa basa mán berýdi, jergilikti deńgeıdegi tarıhı eskertkiśter men mádenı nysandardy qalpyna keltirýdi kózdeıdi.

Patrıotızmniń eń jaqsy úlgisi orta mektepte týǵan jerdiń tarıhyn oqýdan kórinis tapsa ıgi.

Týǵan jerdiń árbir saıy men qyrqasy, taýy men ózeni tarıhtan syr śertedi. Árbir jer ataýynyń tórkini týraly talaı-talaı ańyzdar men áńgimeler bar. Árbir ólkeniń halqyna sýyqta pana, ystyqta saya bolǵan, esimderi el esinde saqtalǵan birtýar perzentteri bar. Osynyń bárin jas urpaq bilip ósýge tıis.

Ekinśi, basqa aımaqtarǵa kóśip ketse de týǵan jerlerin umytpaı, oǵan qamqorlyq jasaǵysy kelgen kásipkerlerdi, śeneýnikterdi, zıyaly qaýym ókilderi men jastardy uıymdastyryp, qoldaý kerek. Bul – qalypty jáne śynaıy patrıottyq sezim, ol árkimde bolýy múmkin. Oǵan tyıym salmaı, kerisinśe, yntalandyrý kerek.

Úśinśi, jergilikti bılik «Týǵan jer» baǵ­dar­la­masyn jınaqylyqpen jáne júıeli­likpen qolǵa alýǵa tıis.

Bul jumysty óz betimen jiberýge bolmaıdy, muqıyat oılastyryp, halyqqa durys túsindirý qajet.

Týǵan jerine kómek jasaǵan jandardy qoldap-qurmetteýdiń túrli joldaryn tabý kerek.

Bul jerde de kóp jumys bar.

Osy arqyly qalalardy kógaldandyrýǵa, mektepterdi kompyuterlendirýge, jergilikti jo­ǵary oqý oryndaryna demeýśilik jasaýǵa, mýzeıler men galereyalar qoryn baıyta túsýge bolady.

Qysqaśa aıtqanda, «Týǵan jer» baǵdarlamasy jalpyulttyq patrıotızmniń naǵyz ózegine aınalady.

Týǵan jerge degen súıispenśilik Týǵan elge – Qazaqstanǵa degen patrıottyq sezimge ulasady.

Tórtinśiden, jergilikti nysandar men eldi mekenderge baǵyttalǵan «Týǵan jer» baǵ­dar­lamasynan bólek, biz halyqtyń sanasyna odan da mańyzdyraq – jalpyulttyq qasıetti oryndar uǵymyn sińirýimiz kerek.

Ol úśin «Qazaqstanyń qasıetti rýhanı qundylyqtary» nemese «Qazaqstannyń kıeli jerleriniń geografıyasy» jobasy kerek.

Árbir halyqtyń, árbir órkenıettiń barśaǵa ortaq qasıetti jerleri bolady, ony sol halyqtyń árbir azamaty biledi.

Bul – rýhanı dástúrdiń basty negizderiniń biri.

Biz – ulan-ǵaıyr jeri men asa baı rýhanı tarıhy bar elmiz. Uly Dalanyń kóz jetkizgisiz keń-baıtaq aýmaǵy tarıhta túrli ról atqarǵan. Biraq, osynaý rýhanı geografıyalyq beldeýdi meken etken halyqtyń tonnyń iśki baýyndaı baılanysy eśqaśan úzilmegen.

Biz tarıhymyzda osynaý kórkem, rýhanı, qasterli jerlerimizdiń birtutas jelisin buryn-sońdy jasaǵan emespiz.

Másele elimizdegi eskertkiśterdi, ǵımarattar men kóne qalalardy qalpyna keltirýde turǵan joq.

Ideyanyń túpki tórkini Ulytaý tórindegi jádigerler keśenin, Qoja Ahmet YAsaýı mav­zoleıin, Tarazdyń ejelgi eskertkiśterin, Beket ata kesenesin, Altaıdaǵy kóne qorymdar men Jeti­sýdyń kıeli mekenderin jáne basqa da jerler­di ózara sabaqtastyra otyryp, ult jadynda birtutas keśen retinde ornyqtyrýdy meńzeıdi.

Munyń bári tutasa kelgende halqymyzdyń ult­tyq biregeıliginiń myzǵymas negizin quraı­dy.

Biz jat ıdeologıyalardyń áseri týraly aıtqanda, olardyń artynda basqa halyqtardyń belgili bir qundylyqtary men mádenı sımvoldary turǵanyn este ustaýymyz kerek.

Tıisinśe, olarǵa ózimizdiń ulttyq qun­dy­lyqtarymyz arqyly ǵana tótep bere alamyz.

Qazaqstannyń qasıetti jerleriniń mádenı-geografıyalyq beldeýi – neśe ǵasyr ótse de bizdi kez kelgen rýhanı jutańdyqtan saqtap, aman alyp śyǵatyn sımvoldyq qalqanymyz ári ulttyq maqtanyśymyzdyń qaınar bulaǵy.

Ol – ulttyq biregeılik negizderiniń basty elementteriniń biri. Sondyqtan, myńjyldyq tarıhymyzda biz alǵaś ret osyndaı aýqymdy jobany jasap, júzege asyrýǵa tıispiz.

Bıyl Úkimet jurtśylyqpen aqyldasa otyryp, jobany ázirleýi kerek.  Onda úś másele qamtylǵany jón. Naqtyraq aıtqanda:

Atalǵan «Mádenı-geografıyalyq bel­deý­diń» róli men oǵan enetin oryndar týraly árbir qazaqstandyq bilýi úśin oqý-aǵartý daıyndyǵyn júrgizý qajet.
BAQ osydan týyndaıtyn ulttyq aqparattyq jobalarmen júıeli túrde, myqtap aınalysýy kerek.
Iśki jáne syrtqy mádenı týrızm halqy­myzdyń osy qasterli muralaryna súıenýge tıis. Mádenı mańyzdylyǵy turǵysynan bizdiń Túr­­kistan nemese Altaı – ulttyq nemese qur­lyqtyq qana emes, jahandyq aýqymdaǵy qun­dylyqtar.
Besinśiden, zamanaýı álemdegi básekelik qabilet – mádenıettiń de básekelik qabileti degen sóz. AQŚ-tyń «qyrǵı-qabaq soǵys» kezin­degi tabysynyń qomaqty bóligi Gollıvýdtyń enśi­sinde.

Biz HHI ǵasyrdyń jahandyq kartasynda eśkimge uqsamaıtyn, derbes orny bar ult bolamyz desek, «Jahandaǵy zamanaýı qazaqstandyq mádenıet» jobasyn iske asyrýǵa tıispiz.

Álem bizdi qara altynmen nemese syrtqy saya­sat­taǵy iri bastamalarymyzben ǵana emes, mádenı jetistikterimizben de tanýy kerek.

Bul joba neni kózdeıdi?

Birinśi, otandyq mádenıet BUU-nyń alty tili – aǵylśyn, orys, qytaı, ıspan, arab jáne franýz tilderinde sóıleýi úśin maqsatty ustanym bolýy śart.

Ekinśi, ol búgingi qazaqstandyqtar jasaǵan jáne jasap jatqan zamanaýı mádenıet bolýǵa tıis.

Úśinśi, mádenı qazynalarymyzdy álem jurtśylyǵyna tanystyrýdyń múldem jańa tásilderin oılastyrý kerek.

Mádenı ónimderimiz tek kitap túrinde emes, ártúrli mýltımedıalyq tásildermen de śyqqany abzal.

Tórtinśi, buǵan aýqymdy memlekettik qol­daý jasalýy qajet. Syrtqy ister, Mádenıet jáne sport, Aqparat jáne kommýnıkaıyalar mınıstr­likteri júıeli túrde, qoyan-qoltyq jumys isteýi kerek.

Besinśi, bul jumysta śyǵarmaśylyq zıyaly qaýym, onyń iśinde Jazýśylar odaǵy men Ǵylym akademıyasy, ýnıversıtetter men qoǵamdyq uıymdar úlken ról atqarýǵa tıis.

Biz zamanaýı mádenıetimizdiń qandaı ókil­deri álemdik arenaǵa jol tartýy kerektigin anyq­tap alýymyz kerek.

Ulttyq mádenıetimizdiń ozyq úlgilerin irik­tep alǵannan keıin śetelderde olardy tanys­tyrý rásimderin ótkizemiz.

2017 jyl jer júzine mádenıet salasyndaǵy qaı jetistikterimizdi kórsete alatynymyzdy aı­qyndap alý turǵysynan śeśýśi jyl bolmaq. Sodan soń biregeı baǵdarlamany 5-7 jylda tyń­ǵylyqty júzege asyramyz.

Osylaıśa, myń jyldyq tarıhymyzda tól mádenıetimiz tuńǵyś ret álemniń barlyq qur­lyq­taryna jol tartyp, basty tilderinde sóıleıtin bolady.

Altynśydan, ult maqtanyśy bizdiń burynǵy ótken batyr babalarymyz, danagóı bılerimiz ben jyraýlarymyz ǵana bolmaýǵa tıis.

Men búgingi zamandastarymyzdyń jetis­tik­teriniń tarıhyna da nazar aýdarýdy usynamyn.

Bul ıdeyany «Qazaqstandaǵy 100 jańa esim» jobasy arqyly iske asyrǵan jón.

Elimizdiń Táýelsizdik jylnamasy jazyla bastaǵanyna nebári 25 jyl boldy. Bul – tarıh turǵysynan qas qaǵym sát desek te, elimiz úśin ǵasyrǵa bergisiz kezeń. Árıne, jasalǵan jumystardyń mańyzy men aýqymyna eśbir kúmán joq.

Degenmen, osy qyrýar isti atqarǵan, el damýyna zor úles qosqan azamattardyń ózderi men olardyń tabysqa jetý tarıhy ádette qurǵaq faktiler men ıfrlardyń tasasynda qalyp qoyady. Śyn máninde, Qazaqstannyń árbir jetistiginiń artynda alýan túrli taǵdyrlar tur.

«Qazaqstandaǵy 100 jańa esim» jobasy – Táýelsizdik jyldarynda tabysqa jetken, elimizdiń ár óńirinde turatyn túrli jastaǵy, san alýan etnos ókilderiniń tarıhy.

Jobada naqty adamdardyń naqty taǵdyrlary men ómirbayandary arqyly búgingi, zamanaýı Qazaqstannyń kelbeti kórinis tabady.

Biz «Janyńda júr jaqsy adam» degen sóz­diń baıybyna bara bermeımiz. Śyn máninde, Táýel­sizdik dáýirinde óziniń eńbegimen, bilimimen, óneri­men ozyp śyqqan qanśama zamandastarymyz bar. Olardyń júrip ótken joldary – kez kelgen statıstıkadan artyq kórsetkiś.

Sondyqtan, olardy televızıyalyq derekti týyndylardyń keıipkerine aınaldyrýymyz kerek. Jastar ómirge śynaıy kózben qarap, óz taǵdyrlaryna ózderi ıelik ete alatyn azamattar bolýy úśin olarǵa úlgi usynýymyz kerek.

Qazirgi medıamádenıetti sýyryla sóıleıtin «śeśender» emes, ómirdiń ózinen alynǵan śy­naıy oqıǵalar qalyptastyrady. Mundaı oqı­ǵalardy kórsetý buqaralyq aqparat qural­darynyń basty nysanasyna aınalýǵa tıis.

Bul joba úś máseleni śeśýge baǵyttalǵany jón.

Aqylymen, qolymen, darynymen za­manaýı Qazaqstandy jasap jatqan naqty adam­dar­dy qoǵamǵa tanytý.
Olarǵa aqparattyq qoldaý jasap, tanymal etý­­diń jańa mýltımedıalyq alańyn qalyp­tas­tyrý.
«100 jańa esim» jobasynyń óńirlik nusqasyn jasaý. El-jurt ultymyzdyń altyn qoryna enetin tulǵalardy bilýge tıis.
QORYTYNDY

Memleket pen ult quryśtan quıylyp, qatyp qalǵan dúnıe emes, únemi damyp otyratyn tiri aǵza ispetti. Ol ómir súrý úśin zaman aǵymyna sanaly túrde beıimdelýge qabiletti bolýy kerek.

Jańa jahandyq úrdister eśkimnen suramaı, esik qaqpastan birden tórge ozdy. Sondyqtan, zamanǵa sáıkes jańǵyrý mindeti barlyq memleketterdiń aldynda tur.

Synaptaı syrǵyǵan ýaqyt eśkimdi kútip turmaıdy, jańǵyrý da tarıhtyń ózi sıyaqty jal­ǵasa beretin proess.

Eki dáýir túıisken óliara śaqta Qazaqstanǵa túbegeıli jańǵyrý jáne jańa ıdeyalar arqyly bolaśaǵyn bayandy ete túsýdiń teńdessiz tarıhı múmkindigi berilip otyr.

Men barśa qazaqstandyqtar, ásirese, jas urpaq jańǵyrý jónindegi osynaý usynystardyń mańy­zyn tereń túsinedi dep senemin.

Jańa jaǵdaıda jańǵyrýǵa degen iśki umtylys – bizdiń damýymyzdyń eń basty qaǵıdasy. Ómir súrý úśin ózgere bilý kerek. Oǵan kónbegender tarıh­tyń śańyna kómilip qala beredi.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here