YSTAMBULDYQ ǴALYM ATAKAN KÝRT –TIL JANASHYRY

 

Túrkıyalyq ǵalym, kompyuterlik-ınjenerıya sheberi, Ystambul ýnıversıtetiniń professory Atakan Kýrt Jubanov ýnıversıtetiniń Halyqaralyq yntymaqtastyq ortalyǵynyń shaqyrýymen 4 kúndik is saparmen kelgen bolatyn. Basty maqsat – bıyl ashylǵan «Qazirgi túrki tilderiniń tildik úderisin zertteý» zerthanasynda qarastyrylyp jatqan latyn álipbıine kóshý máselesine baılanysty ǵalymmen tájirıbe almasý, osy baǵytta birgelikte jumys jasaý. Jumys kestesiniń tyǵyzdyǵyna qaramastan Atakan Kýrt jýrnalıst Gúlnara Qarashanyń suraqtaryna da jaýap berdi.

–Aldymen Sizge qosh kórdik deıik, Atakan Kýrt myrza. Qazaq eline qyzyǵýshylyǵyńyz qashan bastalyp edi?

–Osyǵan deıin túrkimen tilin zerttegen edim. Sonyń barysynda basqa da túrki tildes halyqtardyń tilderine qyzyǵa bastadym. Magıstratýrada, doktorantýrada oqıtyn shákirtterimmen birge búginde túrki tildes halyqtardyń tilderin zertteýdi jalǵastyrýdamyz. Túrki tildes halyqtyń biri – qazaqtar. Sondyqtan taǵy bir qandas baýyrymnyń tilimen jaqyn tanysyp, tereńirek zertteýge múmkindik týǵyzǵan ýnıversıtet rektory, professor Erdembekov Baýyrjan myrzaǵa, Halyqaralyq yntymaqtastyq ortalyǵynyń dırektory, fılologıya ǵylymdarynyń doktory SHoqym Gúljan hanymǵa, qandas halyqtar tilin zertteýde úlken ister tyndyryp júrgen, Túrkıyadaǵy ustazym, professor Ismet Bıner myrzaǵa alǵys aıtamyn.

–Siz AQSH sıyaqty álemdegi aldyńǵy qatarly elde bilim alypsyz. Magıstrlik, doktorlyq dıssertacıyalaryńyzdy da sonda qorǵap, ǵylymı dárejege ıe bolypsyz. Salystyrmaly túrde oılaǵanda týǵan elińiz Túrkıyanyń bilim men ǵylym salasyndaǵy deńgeıi alpaýyt memlekettermen tereze teńestire alady ma?

–Álemdik deńgeıde tanymal Túrkıyanyń 5-6 joǵary oqý oryndary bar. Sońǵy on jylda Túrkıya Respýblıkasynda 100-ge jýyq memlekettik ýnıversıtet ashyldy. Sany qysqa merzimde tez artyp kele jatyr. Jalpy Túrkıyada álemdik deńgeıde zertteý jasap jatyrǵan joǵary oqý oryndary bar. Bul deńgeıleri negizgi salasyna qaraı ózgeris beredi, mysaly kompyuterlik-ınjenerıyany alatyn bolsam, bul salada úlken jetistikterge qol jetkizdim dep aıta alamyn. Óıtkeni, ýnıversıtette zertteý jasaýǵa, baspadan jarıyalaýǵa úkimet tarapynan qoldaý kórsetiledi jáne aqshalaı qomaqty qarajat bólinedi. Sondyqtan bizde zertteý jumystaryn júrgizý ońaı, ári yńǵaıly.

–Siz Qazaqstan úshin mańyzdy shaqtyń biri – kırıllıcadan latyn ǵarpine kóshý procesi kezinde kelip qalǵan ekensiz, óz tarapyńyzdan túrik eliniń tájirıbesimen bóliskińiz keledi eken. Óz usynystaryńyz da bar eken. Raqmet, sizge.

–Qazaqstannyń latyn ǵarpine kóshýin qoldaımyn. Bul durys qadam, Qazaqstan Respýblıkasynyń ıntegracıyalanýyna yńǵaıly jaǵdaı týǵyzady, barlyq salalarda. Ásirese, túrik tildes halyqtardyń yntymaqtasýyn yqpaldastyrady. Injenerıya salasynda jumys jasap júrgenime 20 jyldaı boldy. Túrkıya latyn álipbıine kóshýde kompyuterlik-ınjenerıya múmkindikterin keń paıdalandy. Keshe ýnıversıtettiń ınformatıka salasy mamandarymen kezdestim. Atqarylar ortaq ister mazmunyn aıqyndap aldyq.

Men alyp kelgen kompyuterlik baǵdarlamalar jobasynda kareketter kezek kezegimen júzege asady. Bul baǵdarlamamen Túrkıyada 10-15 jyl jemisti jumys jasalyp keledi. Isti aldymen sózdikterden bastaımyz. Sosyn baǵdarlama boıynsha qyzmet atqaratyn tehnıkalyq top ta qajet bolady. Joba birden qazaq tilinde júzege asady. Buryn túrkimen jáne ázirbaıjan tilderinde jasaldy, bul tilder baǵdarlamaǵa engizilgen. Qazir uıǵyr, qazaq jáne tatar tilderinde jasalynyp jatyr. Negizi óte aýqymdy jumys. Degenmen, nátıjesi de soǵan laıyq.

–Latynǵa kóshýdiń qandaı múmkindikteri bar? Sizdiń elińizge latyn tili qanshalyqty mańyzǵa ıe?

–Jalpy ashyp aıtqanda, bolymdy, bolymsyz yqpaly bolady. Bolymsyz yqpaldyń biri – Osman ımperıyasyndaǵy eski kitaptarymyz, qaınar kózderimiz arab tilinde jazylǵany úshin ony qoldanylmas jaǵdaıǵa jetti. Bolymdy jaǵy – Eýropa, Batys elderimen biz yqpaldasýymyzǵa yńǵaı týǵyzdy. YAǵnı, olar bizdiń tildi ońaı úırene bastady, biz olardyń tilin úırene bastadyq. Aýdarma isi tez jolǵa tústi jáne bizdiń olarmen qarym-qatynasymyzda aqparat almasýymyzǵa bolymdy yqpal etti.

Qazirgi ýaqytta, mysaly, Qazaqstanda jańa álipbıge kóptegen eńbekti kırılıcadan aýdarý kerek máseleler bar, sol sıyaqty bizdiń de Túkıya Respýblıkasy Osman ımperıyasyndaǵy eńbekterdi aýdarý máselesi bar, olardy da qalyptastyryp jatqan baǵdarlamalar bar. Aýdarylmaǵan kitaptar da bar. Latynǵa kóshýdiń kúrdeli jaǵy osy..

Túrkıya men Qazaqstan jaǵdaıy eki túrli. Bizde bir kúnniń ishinde arabshany alyp tastap, bir kúnniń ishinde latynsha qoldandyq. Qalaı qaýly qabyldandy, óttik te kettik. Al, sizderde úrdis aqyryndap júrip kele jatyr. Bizde tek bir ǵana til — túrik tili ǵana, arabsha tek negizgi sózderde qoldanylady. Túrikter arabsha til bilmeıdi, al sizderde qazaq jáne orys tilderi qatar júredi, ekeýin de bilesizder. Sizder jańa alfavıtke ótseńiz de, orys tilinde oqýdy jalǵastyra beresiz. Orys tilin alyp tastamaısyzdar, bizderge qaraǵanda sizderde júıe basqashalaý. Sondyqtan, orys tilin bilmegesin durys emes boljam aıtqym kelmeıdi. Degenmen, jalpy alǵanda latyn álipbıine ótýdiń múmkindikteri zor. Ásirese túrik tektes halyqtardyń bir-birin túsinip, jaqyndasýynda yqpaly orasan bolmaq. Sebebi adamdardy bóletin de, jaqyndastyratyn da álipbı ǵoı.

–Sizdiń Aqtóbe saparynyńyzdyń jumys kestesin qarap shyqtym. Aýqymdy taqyryptarda semınar ótkizip jatyrsyz. Biz úshin eń ózektisi latyn álipbıine kóshý týrasynda ǵoı.

–Semınar taqyryptarynyń bári de tilge qatysty sharalardy qamtıdy. Qazaqsha NLP jobalarym, latyn álipbıine kóshýdegi nazar aýdarylatyn máselelerge baılanysty keńesterim, kırıllıcadan latyn álipbıine kóshý baǵyttary jaıly oılarym paıdasyn tıgizer dep senemin. Men usynyp otyrǵan baǵdarlama boıynsha kırılıcada jazylǵan mátin birden kompyuterlik baǵdarlama arqyly latyn álipbıinde, tóte jazýda birden júzege asady. Kózi kórmeıtin adamdarǵa arnalǵan nusqasy da bar.

–Saparyńyz Jańa jyldy qarsy alýǵa daıyndyq barysyna sáıkes kelgen eken. Siz jáne otbasyńyz Jańa jyldy qalaı kútedi? Bilýimizshe Ytambulda qar kóp túspeıdi, qysy jyly. Jalpy Túrkıyadaǵy Jańa jyldy qarsy alý dástúri jaıly aıta ketińizshi.

–Jańa jyldy qarsy alýǵa bizdiń elde jarty kún ǵana demalys beriledi. Túrkıya Respýblıkasy musylman memleketi bolǵannan keıin Jańa jyl merekesi keń túrde toılanbaıdy. Biraq, Elbasymyz ár ulttyń merekesi ár ýaqytqa sáıkes kelgende teledıdar arqyly quttyqtaıdy. Sondyqtan jańa jyldy otbasynda, aǵaıyn-týys arasynda qarsy alamyz.

..Sizderde kún sýyq, basynda úırene almadym. Alaıda qalǵanynyń bári ystyq, ystyq qabyldaý, ystyq lebizder.. Barshańyzǵa raqmet! Jubanov ýnıversıteti maǵan óte unady, jańa úlgidegi joǵary oqý orny eken. Aqtóbe qalasy da tamasha kórkem. Jańashyl damý birden baıqalady. Keıbir jerleri meniń týǵan jerim — Samsýn qalasyna uqsaıtynyn baıqadym.

 

Related posts