LATYN ÁLIPBIINIŃ JAŃA NUSQASY BEKITILDI

 

QR Prezıdenti N.Á. Nazarbaevtyń 2018 jylǵy 19 aqpandaǵy № 637 Jarlyǵy boıynsha «Qazaq tili álipbıin kırıllıcadan latyn grafıkasyna kóshirý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 2017 jylǵy 26 qazandaǵy №569 Jarlyǵyna ózgeris engizildi.

Osyǵan baılanysty Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik memlekettik ýnıversıtetiniń «Teorıyalyq jáne qoldanbaly til bilimi» kafedrasynyń docenti, fılologıya ǵylymdarynyń kandıdaty Nurbol Sadýaqas óz pikirin bylaısha bildirdi.

«Álipbıdiń bul nusqasynda da burynǵysynsha 32 árip alynǵan. Onyń ishinde qazaq tili dybys júıesindegi 28 fonema (9 daýysty, 19 daýyssyz) jáne kirme sózderdegi 6 fonema (ı, v, f, h, h, ch), jáne bir árippen eki dybysty tańbalap turǵan eki árip bar, olar Hh-[h], [h] jáne I-[ı], [ı], sonda barlyǵy 34 dybys tańbalanǵan. Álipbıdegi 6 dybys apostrof arqyly (á, ó, ú, ǵ, ń, ý) jáne eki dybys qos árippen (dıgraf) tańbalanǵan (Ch- [CH], Sh[ SH]). Bul joly aldyńǵy bekitilgen álipbıden eki dybystyń áripteri ózgertilip, dıgrafpen tańbalanǵan(Ch/ch- [CH] jáne Sh/sh-[ SH]).

Kezinde professor Q.Jubanov ózi usynǵan álipbıinde «SH» dybysyn tańbalaý úshin latynnyń «S» árpin qoldanǵan edi. Álipbıdiń burynǵy nusqasynda I i -[ı], [ı] apostrofpen berilse, endi bul joly apostrofsyz tańbalanǵan eken. Sonda álipbıde 10-11 qatarda turǵan «i» jáne «ı,ı» áripteri uqsas tańbalanǵan deýge bolady. Bul jaǵdaı jazýda qıyndyq keltirýi múmkin. Sondaı-aq, eń alǵashqy talqylaýlarda synǵa alynǵan dıgraf taǵy da eki dybysty tańbalaý úshin qaıta alynyp tur. Bul jaǵdaı jazýymyzdy qıyndata túsetini jasyryn emes», — deı kele ol, álipbıdiń jetildirile túskenine oń oıyn jetkizdi.

Related posts