TÚRKIYA ELINIŃ PROFESSORY FILOLOGIYA FAKÝLTETINDE

2018 jyldyń qazan aıynyń 15-nen 27-ne deıin halyqaralyq akademıyalyq utqyrlyq ayasynda fılologıya fakýltetinde Kastamon Ýnıversıtetiniń (Túrkıya) professory Orhan Soılemez dáris oqıdy.

Professor 6M020500-Fılologıya, 6M012200-Orys tilinde oqytpaıtyn mektepterdegi orys tili men ádebıeti magıstrlerine, 6D020500-Fılologıya doktoranttaryna, sonymen qatar fılologıya fakýltetiniń bitirýshi kýrs stýdentterine dáris oqýda.

Professor Orhan Soılemezdiń ǵylymı qyzmetiniń negizgi baǵyty – túrik ádebı eskertkishteriniń salystyrmaly taldaýy, jalpy baǵaly túrkilik klassıkalyq týyndylaryn taldaý.

Polıglot-ǵalym, túrli tilderdiń teorıyasy men tarıhynyń jetik bilgiri kóptegen túrki tilderin erkin meńgergen. Dáristerin qazaq jáne aǵylshyn tilderinde oqıdy. Professordyń qyrǵyz eliniń «Manas» eposyna taldaýy, HH ǵasyrdaǵy álem ádebıetiniń klassıgi SHyńǵys Aıtmatovtyń týyndylaryna ıntertekstýaldyq taldaýlary stýdentterdiń, magıstrler men doktoranttardyń erekshe qyzyǵýshylyqtaryn týdyrdy.

Jalpy, ǵalym qazaq ádebıeti úshin ejelgi jáne ortaǵasyr ádebıetin zertteýde belsendi jumystar júrgizip jatqanyn atap ótý kerek. Ol tarıhı-tıpologıyalyq salystyrý negizinde túrik ádebıeti men qazaq ádebıetiniń gýmanıstik jáne kórkemdik-estetıkalyq úndesetin qyrlaryn kórsetýde.

Qazaq ádebıeti men mádenıetiniń qazynasy quraıtyn ejelgi jáne ortaǵasyrlyq túrik jazba eskertkishteriniń keremet bilgiri retinde professor Orhan Soılemez magıstrlik jáne doktorlyq dıssertacıya jazý máseleleri jóninde magıstrler men doktoranttarǵa keńes berdi. «Orys tili men ádebıeti» jáne «Orys tilinde oqytpaıtyn mektepterdegi orys tili men ádebıeti» mamandyǵynyń stýdentteri úshin dıplomdyq joba jazýda ǵalymnyń keńesteriniń baǵalylyǵyn atap ótýge bolady.

Túrkitaný gýmanıtarlyq ǵylymdardyń mańyzdy salasy retinde qazirgi ýaqytta damýdyń jańa kezeńine ótti. Jáne shetel ǵalymynyń taldaýlary bizdiń ata-babalarymyzdan, tarıhymyzdan muraǵa qalǵan rýhanı qundylyqtarymyzdy uǵynýymyzda mańyzdy ról atqaryp otyr.

Ǵalym Orhan Soılemezdiń ǵylymı qyzmeti men shyǵarmashylyq joly – shynaıy eljandylyqtyń, dostyqtyń jáne baýyrlastyqtyń, ǵylymǵa sheksiz berilgendiktiń jáne úlken eńbeksúıgishtik pen qarapaıymdylyqtyń úlgisi dep baǵalaýǵa bolady. Naǵyz ǵalym sózsiz ulttyq jáne sayası shekten shyǵyp, nátıjesinde onyń eńbekteri barlyq adamzatqa tıesili bolǵandyqtan ony elikteýdiń jarqyn úlgisi dep esepteımiz.

Related posts