1991 jyldyń 16 jeltoqsany kúni Qazaq eliniń táýelsizdigin sanaýly saǵattardyń ishinde moıyndaǵan Túrkıya respýblıkasy ekeni belgili. Sondaı-aq álem memleketteri arasynda Qazaqstanda óz elshiligin alǵashqylardyń biri bolyp ashqan da Túrkıya. Sodan bergi aralyqta eki memleket arasyndaǵy týystyq jáne dostyq pen áriptestik ayasyndaǵy qarym-qatynas tereńdeı túsýde. Sonyń biri – joǵary bilim berý salasyndaǵy baılanystar.
Osy oraıda Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik memlekettik ýnıversıteti men Túrkıyanyń joǵary oqý oryndary arasyndaǵy qarym-qatynastardyń ayasy meılinshe keń ekenin aıtqan jón. Onyń aýqymy joǵary bilim berýdiń tıimdiligin kóterý, ǵylymı-zertteý qyzmetiniń deńgeıin ósirý, stýdentter men magıstranttardyń akademıyalyq utqyrlyǵyn keńeıtý jáne qos mamandyq berý sekildi baıypty baǵdarlamalardy qamtıdy. Bul baǵytta Qazaqstandaǵy óńirlik joǵary oqý orny Túrkıyanyń 12 ýnıversıtetimen ózara yntymaqtastyq jóninde kelisim ornyqtyrdy.
Ásirese qazirgi kúni eki el arasyndaǵy túrkolog ǵalymdar birlesip ázirlegen kompyuterlik-lıngvıstıkalyq jobalardyń bereri mol ekeni belgili bolyp otyr. Súbeli eńbekter latyn álipbıine negizdelgen. Sondaı-aq jańa formattaǵy qazaqsha-túrikshe oqýlyqtar da stýdentterdiń senimdi serigine aınalyp keledi. Latyn qarpine arqa súıeıtin IT- baǵdarlamalardyń qoldanys ayasy da kúnnen-kúnge arta túsýde. Onyń búgingi betalysy ınnovacıyalyq sıpattaǵy zertteýlerge jol ashady, – dedi Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik memlekettik ýnıversıtetiniń rektory, fılologıya ǵylymdarynyń doktory, professor Baýyrjan Erdembekov.
Otandyq óńirlik jáne sheteldik joǵary oqý oryndary arasyndaǵy dánekerliktiń oń mysaldary az emes. Sonyń biri Q.Jubanov pen Kastamoný ýnıversıtetteri ujymdary birlesip túndigin túrgen «Qazaq eli» atty qazaq tili men mádenıeti ortalyǵy. Osy arada aıta keterlik másele, Túrkıyadaǵy Kastamoný ýnıversıteti Q.Jubanov ýnıversıtetine magıstratýra men bilim berý baǵdarlamasy boıynsha birlesken oqý josparyn usynǵany.
Túrkıyalyq professor Orhan Sóılemezdiń Aqtóbede ótkizgen dáristeri men sabaqtary tyńdaýshylardyń ystyq yqylasyn týǵyzdy. Ásirese olarǵa qazaq ádebıeti nusqalarynyń túrik tilindegi aýdarmalary jónindegi dárister aıryqsha áser qaldyrǵan. Bul jaıt Túrkıyadaǵy «Qazaq eli» ortalyǵynyń ashylý rásimi kezinde ortaq áńgimeniń tamyzyǵyna aınaldy. Óz kezeginde Q.Jubanov ýnıversıtetiniń docenti, fılologıya ǵylymdarynyń kandıdaty Baǵıla Muratbektiń túrkıyalyq stýdentter aldynda «Qazaq tili gramatikasy» oqýlyǵynyń tusaýyn keskeni de ortalyq qyzmetiniń mazmunyn tereńdete tústi.
Kastamoný ýnıversıtetiniń rektory, professor Seııt Aıdynnyń bul baǵyttaǵy oı-pikiri tómendegideı bolyp shyqty:
– «Qazaq eli» ortalyǵy – bilim men ǵylym salasyndaǵy qazaq-túrik yntymaqtastyǵynyń jarqyn kórinisi. Túrik elinde qazaq tili men mádenıetin úlgi tutýdyń taptyrmas úlgisi. Osy arqyly tutastaı Qazaqstan tarıhy men mádenıetine qatysty máselelerdi de túgendep alýǵa bolady. Árıne túpteı kelgende báriniń bastaýy eki memleket arasyndaǵy dostyq pen ózara túsinistik bolyp qala beredi. Qazirgi jaǵdaıda onyń altyn kópiri «Qazaq eli» bolyp otyrǵany –bárimiz úshin zor mártebe.
AQTÓBE – KASTAMONÝ – AQTÓBE
