TÚRKIYADAǴY QAZAQ ELI “QAZAQ ELI”

1991 jyldyń 16 jeltoqsany kúni Qazaq eliniń táýelsizdigin sanaýly saǵattardyń ishinde moıyndaǵan Túrkıya res­pýblıkasy ekeni belgili. Son­daı-aq álem memleketteri arasynda Qazaqstanda óz elshiligin alǵashqylardyń biri bolyp ashqan da Túrkıya. Sodan bergi aralyqta eki memleket arasyndaǵy týys­tyq jáne dostyq pen árip­testik ayasyndaǵy qarym-qa­tynas tereńdeı túsýde. So­nyń biri – joǵary bilim berý salasyndaǵy baılanystar. 

 

Osy oraıda Q.Jubanov atyn­daǵy Aqtóbe óńirlik mem­lekettik ýnıversıteti men Túrkıyanyń joǵary oqý oryndary arasyndaǵy qarym-qatynastardyń ayasy meı­linshe keń ekenin aıtqan jón. Onyń aýqymy joǵary bilim berýdiń tıimdiligin kóterý, ǵylymı-zertteý qyzmetiniń deńgeıin ósirý, stýdentter men magıstranttardyń akademıyalyq utqyrlyǵyn keńeıtý jáne qos mamandyq berý sekildi ba­ıypty baǵdarlamalardy qamtıdy. Bul baǵytta Qazaqstandaǵy óńirlik joǵary oqý orny Túrkıyanyń 12 ýnıversıtetimen ózara ynty­maq­tastyq jóninde kelisim or­nyqtyrdy.
Ásirese qazirgi kúni eki el ara­­syndaǵy túrkolog ǵalymdar bir­lesip ázirlegen kompyuterlik-lıngvıstıkalyq jobalardyń bereri mol ekeni belgili bolyp otyr. Súbeli eńbekter latyn álip­bıine negizdelgen. Sondaı-aq jańa formattaǵy qazaqsha-túrikshe oqý­lyqtar da stýdentterdiń se­nimdi serigine aınalyp keledi. La­­tyn qarpine arqa súıeıtin IT- baǵdarlamalardyń qoldanys ayasy da kúnnen-kúnge arta túsýde. Onyń búgingi betalysy ınnovacıyalyq sıpattaǵy zertteýlerge jol ashady, – dedi Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik memlekettik ýnı­versıtetiniń rektory, fılologıya ǵylymdarynyń doktory, professor Baýyrjan Erdembekov.
Otandyq óńirlik jáne sheteldik joǵary oqý oryndary arasyndaǵy dánekerliktiń oń mysaldary az emes. Sonyń biri Q.Jubanov pen Kastamoný ýnıversıtetteri ujym­dary birlesip túndigin túrgen «Qazaq eli» atty qazaq tili men mádenıeti ortalyǵy. Osy arada aıta keterlik másele, Túrkıyadaǵy Kastamoný ýnıversıteti Q.Jubanov ýnıversıtetine magıstratýra men bilim berý baǵdarlamasy boıynsha birlesken oqý josparyn usynǵany.
Túrkıyalyq professor Orhan Sóılemezdiń Aqtóbede ótkiz­gen dáristeri men sabaqtary tyń­daý­shylardyń ystyq yqylasyn týǵyzdy. Ásirese olarǵa qazaq áde­bıeti nusqalarynyń túrik tilindegi aýdarmalary jónindegi dá­rister aıryqsha áser qaldyrǵan. Bul jaıt Túrkıyadaǵy «Qazaq eli» or­talyǵynyń ashylý rásimi kezinde ortaq áńgimeniń tamyzyǵyna aınaldy. Óz kezeginde Q.Jubanov ýnıversıtetiniń docenti, fılologıya ǵylymdarynyń kandıdaty Baǵıla Muratbektiń túrkıyalyq stýdentter aldynda «Qazaq tili gramati­kasy» oqýlyǵynyń tusaýyn keskeni de ortalyq qyzmetiniń mazmunyn tereńdete tústi.
Kastamoný ýnıversıtetiniń rektory, professor Seııt Aıdyn­nyń bul baǵyttaǵy oı-pikiri tó­mendegideı bolyp shyqty:
– «Qazaq eli» ortalyǵy – bilim men ǵylym salasyndaǵy qazaq-túrik yntymaqtastyǵynyń  jarqyn kórinisi. Túrik elinde qazaq tili men mádenıetin úlgi tutýdyń taptyrmas úlgisi. Osy arqyly tutastaı Qazaqstan tarıhy men mádenıetine qatysty máselelerdi de túgendep alýǵa bolady. Árıne túpteı kelgende báriniń bastaýy eki memleket arasyndaǵy dostyq pen ózara túsinistik bolyp qala beredi. Qazirgi jaǵdaıda onyń altyn kópiri «Qazaq eli» bolyp otyrǵany –bárimiz úshin zor mártebe. 

AQTÓBE – KASTAMONÝ – AQTÓBE

Related posts